Täna käisime Trondheimis, mis on väga armas ülikoolilinn jõe ja mäeäärse asukohaga. Tegemist on vana kaubandus- ja tööstuslinnaga, sestap on seal üsna kaunis vanalinn (ikka väga vana, linn rajati 10. sajandi lõpus. Keskajal oli see üks Euroopa populaarsemaid turismiobjekte (s.t palverännaku sihtpunkte), kuna kuningas Olav II hakkas pärast oma surma imetegusid korda saatma ja ta kuulutati pühakuks.
Linna keskel on väga uhke gooti katedraal, kuhu sisse me ei saanud, aga väljast oli ka põnev vaadata.
Hmmm, faktide poole pealt ma ei oskagi suurt midagi öelda, linna meeleolu on mõnus. See vist käib ülikoolilinnaks olemisega kaasas. Trondheimis on University of Science and Technology (teadus- ja tehnikaülikool siis eesti keeles?), mis väidatavalt on väga hea ja väga populaarne. Igatahes moodustavat üliõpilased linna elanikkonnast viiendiku.
Meie projekti raames hakkan aga väsima. Kuigi see pole selline piinav väsimus, mis oli minuga Strasbourgis, kus ma tõesti tundsin, et ma lihtsalt enam ei jaksa mitte ühtegi mõtet mõelda, vaid pigem selline ... tüdimuse moodi väsimus. Teema pole enam nii uudne, pigem tundub, et on pidev kordamine ja seepärast pole enam nii põnev. Ja see koht tegelikult ikkagi ahistab. Kuigi päris kindlasti pole ma seda tüüpi inimene, kes vajaks kogu aeg baare ja kohvikuid ja melu enda ümber, aga olgem ausad, vangilaager on pisut liiga palju teises äärmuses. Hästi kahju on sellest, et meie elupaigaks pole Trondheim, seal oleks õhtuti super ringi jalutada.
A ja kingitusi küll ei maksa oodata. See võib tulla küll suure üllatusena kõigile, aga Norra on päris kallis riik :D
Homme on siis viimane "tööpäev".
No comments:
Post a Comment