Vetsupuhastusvedelik

Kunagi ammu-ammu tuli meie väiksesse kodulinna tsirkus koos liliputtidega. Prl Lumivalgeke, kes oli tollal väga väike, oli rõõmsalt elevil. Eriti pakkus talle huvi lillepottide osa - et kuidas need lillepotid ikkagi trikke tegema saadakse, kodused potid olid ju üsna staatilised :D

Eile tegi Ruudi mulle samalaadse nalja.

Vaatasime "Kuldvillakut" ja tüüp arutleb, et tegelikult tasub igatahes sinna saatesse minna, isegi kui jääd kolmandaks, sest ka siis saab kingitusi. Esiteks kohviube ja teiseks saavad kõik endale "vetsupuhastusvedeliku".

Mul läks päris mitu sekundit, enne kui ma aru sain, mis asi see vetsupuhastusvedelik olema peaks :D

Pärast Ruudi seletas mulle, kuidas ta tõemeeli kujutas ette, kuidas seda tualettvett kanalisatsiooni valatakse ja siis on vetsus mõnus lõhn kogu aeg.

Tegelikult on kahju, et aastatega selliseid toredaid üllatusi vähemaks jääb, kõike tead, kõike oled näinud...

"Ooperifantoom"

Mu isa hoolitseb selle eest, et ma teinekord külastaksin ka selliseid üritusi, mille ma ise laiskuse, ihnsuse või lihtsalt ükskõiksuse pärast vahele jätaksin. See on alati tore, sest mulle tõesti meeldib oma vanematega koos olla. Kusjuures mulle on see alati meeldinud, võibolla paar aastat masendunud teismeiga välja arvatud, kui mulle ei meeldinud kellegagi koos olla.

Seekord käis meie väike kultuurihuviline seltskond "Ooperifanoomi" vaatamas. Tore oli see, et tegelikult pidi meie neljas kaaslane olema prl Vaprake, aga läks nii, et tema oli koos oma emaga eilsel suurel kontserdil ja meie kutsusime kaasa minu ämma. Päev enne minekut küsis hr H (natuke kurva häälega): "Miks mind kaasa ei kutsustud? Ma oleks väga tahtnud "Ooperifantoomi" näha..." Eeee, ega asi ei ole ometi selles, et viimati, kui me ta kaasa võtsime, keeldus ta teatrisaali sisse tulemast? :D

Igatahes. "Ooperifantoom" oli ... muusikal. Seda ma teadsin muidugi enne ka. Viimased muusikalkülastused olid mul "Arabella" ja "Viiuldaja katusel", mis olid küll muusikalid ja seal hakati täiesti kohatult aeg-ajalt laulma ja tantsima, aga noh, ma teadsin seda, olin valmistunud ja traumat ei saanud. "Ooperifantoomis" lauldi kogu aeg (välja arvatud tantsimise ajal) ja ma ei saanud sõnadest mitte muffigi aru. Ausalt öeldes oli see lõpuks üsna väsitav. Soome- ja ingliskeelsed subtiitrid aitasid natuke ree peal püsida, kuid siiski. Eriti hull oli seis koori, Ooperifantoomi (S. Hansen) ja sellega, et miskipärast lauldi pidevalt korraga. Hanna-Liina Võsa sõnadest sai veel enam-vähem aru.

Muidu inimesed olid teatrisse tulnud väga ilusate riietega (eriti võrreldes minuga, kes ma otse töölt kohale kappasin) ja jäätisekokteil oli maitsev. Samamoodi oli meie kerge õhtuoode Shakespeare´is ilus ja maitsev.

Tegelikult oli selliseid stseene küll, kus ma huviga jälgisin, nii et oleks ülekohtune öelda, nagu oleks tegemist olnud täiesti nõmeda lavastusega. Asi on rohkem ikka minus, eksole :)

Kodutänava meelelahutused

Ma vaatan, et ma pole siia üldse kirjutanud oma uuest meelelahutusest, mida ilmataat koostöös kohalike teehooldajatega meile pakub :D

Sellest on varem ka juttu olnud, et minu kodutänav ei ole päris tavaline. Näiteks kui mu ämm meile autoga külla tuleb, pargib ta alati kõrvaltänavasse, sest ta kardab, et auto veereb meie maja eest minema. Selline tänav siis :D Mina ise oskan tänu siin elatud ajale igast asendist tõusu võtta :D

Nüüd aga lisame sellele tänavale lume ja saame olukorra, et isegi mina olen paaril hommikul kukalt kratsinud. Kui selle aasta esimene korralik sahmakas maha tuli, ei olnud meie tänav prioriteet. Pigem on ju tegemist vaikse kõrvaltänavaga. Kui sellele järgnenud prügipäeval prügiauto aga tänavat pidi üles sõita ei saanud, toimus vist väärtuste ümberhindamine ja sealtmaalt edasi on sahk meie juures varane külaline :D Sel esimesel päeval jälgisime köögiaknast huviga, kuidas eriti optimistlikud autojuhid üritasid oma tavapärast trajektoori mööda oma asjatoimetusteni jõuda. Üldiselt jõudsid nad meie majani :D Siis algas kummivilistamine, mis lõppes ikka ja alati vagura tagurdamisega. Aga väga põnev oli kõrvalt jälgida inimeste lähenemist probleemile - kes kui kaua üritas, kes proovis ümber keerata, kes tõstis käed roolilt... Jõin oma kohvi ja muudkui jälgisin.

Sama nali kordus igal hommikul, mis järgnes lumesajusele ööle. Ja neid öid on meil ikka jagunud.

Tänane sula muutis aga tänava täielikuks uisuväljaks, mis tähendab, et lisaks optimistidele, kes üritasid üles sõita, on võimalik adrenaliinilaks kätte saada jälgides (enese)tapjalike kalduvustega autojuhte, kes on otsustanud alla sõita. Üldiselt saavad nad kuskil poole mäe peal aru, et nüüd on kõik jumala kätes, sest auto üle puudub neil absoluutselt igasugune kontroll. Selle avastuse peale lasevad nad signaali. Mitte et keegi sellistes oludes kiiresti eest ära suudaks liikuda, aga vähemalt tead juba varakult, et sulle hakatakse otsa sõitma.

Kui ma veel koolis käisin, pidin samuti sellest mäest üles minema. Siis oli see veel munakivikattega, nii et sahk minu meelst siin ei käinudki :D Igatahes korra seisin ma keset mäge ja sain aru, et püstijäämiseks ei saa ma teha mitte ühtegi liigutust. Samas ei tahtnud päris kevadet ka ootama jääda, nii et mis mul muud üle jäi, kui rullisin end natuke toekama pinnani, et paar meetrit edasi liikuda. Et seal sama teha :D Kahel jalal liikumine on nii üle hinnatud :D

suusatunnid

Täna oli lõpuks see päev, kus ma saatsin hommikul lapse peaaegu koolini, sest mulle näis see libe soolaläbune tee meie tänaval liig suuskade, keppide ja suusasaabaste tassimiseks. Suusad ja kepid polnud omavahel ühendatud, sest spordipoes olid seda tüüpi ühendajad otsa saanud. Enne kooli ette jõudmist küsis Ruudi: "Kas sa nüüd tagasi ei tahaks minna?" Selge, koos emaga kooli minna on nüüdseks ikkagi memmekas.

Suusatamine ise läks neil nii ja naa. Lumele jõudsid vist kõik :D Aga Ruudi ütles, et ta läks esimese ringi poole peal ümber ega saanud enam püsti ja nii ta istus ja ootas, et õpetaja tuleks. Esimene klassiõde, kes tast mööda sõitis, lubas teate edasi anda, aga kuna õpetajani jõudmiseks tuli ring läbi suusatada ja need tegelased pole väga kiired liikujad, jõudiski tund peaaegu läbi saada, enne kui Ruudi uuesti püsti sai. Muidu oli normaalne olnud.

Mul endal on suusatamisega väga positiivsed mälestused. Algklassides sõitsime nii, nagu oskasime, millalgi kuuendast klassist alates hakkasime õppima ka. Aga muljetasime hr H-ga. Tema osales ühel suusamatkal. Kahjuks juhtus nii, et selleks ajaks kui tema lõppjaama jõudis, olid teised kõik juba ära läinud. Ma naersin nii, et pisarad voolasid, kui ta seda rääkis. Kuigi tegelikult ju äärmiselt traagiline lugu... Mis mõttes lähevad õpetajad ära ja jätavad põhikooliealise tüübi suuskadega kuskile jumal teab kuhu. Hr H ise kommenteeris, et ju siis õpetajad ei lootnudki, et tal oli plaanis lõpuni sõita... A ühe teise korra oli ta veel suusatamas käinud. Siis mõtles, et lõikab. Üle kraavi. Kust tema pidi teadma, et kui esimene ots suusast on ühel kraavipervel ja tagumine ots teisel, siis võib suuks pooleks minna :D

Nii et hr H keeldub Ruudiga suusatamast. Eks ma pean siis vist ise minema.

Koodimurdmine

Lugesin siin raamatut ("Kui jänes oli jumal"). Täitsa tasuta :D Raamatukogust võtsin. Sellega seoses on keegi ka enne mind seda raamatut lugenud. Ja mitte niisama lugenud, vaid muutnud selle järgmiste lugejate jaoks oluliselt intrigeerivamaks, joonides üksikuid sõnu ja nimesid hariliku pliiatsiga alla.

Raamatus on 287 lehekülge ja kogu selle aja püüdsin ma aru saada, mis paganama kriteeriumi alusel ta neid joonimisi tegi. Kohati tundus, et tegemist on lugeja jaoks võõraste sõnadega (nt papjeemašeest). Aga miks joonida sel juhul alla fraas ingel Gabriel?

Veel valik allajoonimisi
Gerard Depardieu
puldantelk
ashram
hatused
puhas särk

Rohkem ei hakanud praegu silma. Ja kui muidu tõesti võiks arvata, et inimene märkis uued sõnad ja nimed enda jaoks ära (miks küll raamatusse?), siis see puhas särk viib mu mõtted siiski sellele, et tegemist on mõne koodiga ja et ma oleks pidanud hoolikamalt lugema, kõik sõnad endale välja kirjutama ja lõpuks lahendama salakirja. Et saada jälile terroristide maailmakukutamisplaanidele.

Nii et kui maailm peaks lähiajal õhku lendama, on see minu laiskuse süü.

Muidu raamatut täitsa tasus lugeda. Delikaatne sissevaade väikese tüdruku ja hiljem noore naise maailma, mis ei taha eriti hästi ülejäänud maailmaga haakuda. Mitte mingi olulise psüühikahäire või geniaalsuse tõttu, vaid pigem lihtsalt seepärast, et mõnikord inimesed lihtsalt ei sobiga paljude teiste inimestega, õnn on, kui neil on pere (nagu selle raamatu peategelasel) ja mõned oma inimesed.

Selline natuke nukker raamat inimestest, kellel ei lähe kõik nii libedasti, nagu sünnihetkel meie vanemad meile kõigile soovivad. Kusjuures raamatus ei ole väga palju tegelasi ja neist tervelt kaks on homoseksuaalid. Aga see pole kummagi jaoks eriline probleem, kui mitte näha probleemi selles, et peategelase isa õde oli armunud peategelase emasse.

Natuke koduvägavalda, natuke suhteprobleeme, natuke sulandumismuret ja natuke suureks kasvamist. Kokku päris nauditav lugemine. Selline kergelt vihjav, aga väga selgelt  vihjav.


Nukratest raamatutest veel, lugesin "Kehade metsa" ja läksin lugedes väga kurvaks. Siin on nüüd hästi palju suhteprobleeme, sulandumismuret ja suureks kasvamist. Maailm tundub veel hullem koht kui tavaliselt, sest selle raamatu põhjal jääbki sisse tunne, et päris paljudes olukordades polegi meil mõistlikke valikuid. Ja pärast valikuta valiku tegemist satub inimene olukorda, kust enam välja ei pääsegi. Selles mõttes on laps olla ikka päris karm, sest paratamatult pead igapäevaselt koos viibima inimestega, kes ei pruugi sulle üldse meeldida või kellele sina üldse ei meeldi. Ja üksi olemine pole samamoodi koolipõlves eriline valik.

Mul on hea meel, et selline raamat olemas on. Mitte et see kuidagi julgustaks või lohutaks, aga vähemalt annab teada, et sellised väiksed ja suured poisid on olemas.

Ja kui nüüd väikestest poistest rääkida, siis Ruudi jõudis täna ühe oma unistuseni - ta avaldas oma esimese youtube´i video, ise filmis ja lõikas ja pani muusikat ja aeglustust ja mida kõike seal siis tegema pidi. Tehnilise poole pealt ma natuke aitasin, aga kunstiline pool oli kõik tema enda tehtud. Kahju, et seda indu koolis kuskil rakendada pole...

Ülevaade lugemisväljakutsetest

Nüüd lõpuks siis kokkuvõte ka lugemisaastast.

Eelmise aasta alguses olin entusiasmi täis ja otsustasin oma lugemislauda vürtsida suisa kahe väljakutsega, üks oli erinevates blogides figureerinud 50 raamatu väljakutse ja teine oli lugeda võimalikult paljude erinevate Euroopa maade teoseid. Kõik laabus päris kenasti kuni septembri, mil Ruudi kooli läks ja mis tekitas minus nii palju stressi, et igasugune lugemine, mis eeldas kaasamõtlemist, oli suhteliselt mõttetu. Seepärast pole ka alates septembrist lugemislisti ühtki uut raamatut ilmunud, millest on natuke kahju, sest nüüd ma ei teagi, mitu raamatut ma aasta jooksul läbi lugesin. Arvestades aga seda, et septembrini lugesin ma kokku 58 raamatut ja sealt edasi igal nädalal vähemalt kaks raamatut (laenutan raamatukogust alati kaks raamatut, üks kiirtoit ja üks natuke toekam raamat), siis võib arvata, et kokku sai raamatuid umbes 80 ringi. Samas olid need toekamad raamatud suhteliselt mõttetu lugemine, sest ma lihtsalt ei olnud võimeline neid nautima. Millest on kahju. Edaspidi ei hakka väga pungestama, sest tundub, et kui vaim vajab puhkust, siis ta tõesti vajab puhkust. Näiteks praegu tunnen juba vaikselt tahtmist midagi asjalikumat ka lugeda kui ainult Dontsova kriminullid.

Aga seis jäi siis selline.

Kõigepealt Euroopa riikide oma.

Loetud said sellised riigid ja sellised teosed:

Saksamaa  "Elu", "Ta on tagasi"
Prantsusmaa"Imepärane lugu fakiirist, kes jäi kinni Ikea kappi", "Issi, kus me lähme?"
Itaalia "Mina ja sina" N. Ammantini
Taani "Poiss kohvris" L. Kaaberbol, A. Friis
Suurbritannia"Agatha Raisin ja ..." Terry Pratchett
Kreeka K. Asimakopulos "Õhtukellad"
Portugal "Jeruusalemm" G. M. Tavares
Soome "Isamaa nimel" Jenni Linturi
Hispaania C. R. Zafon "Marina"
Rootsi "Võti" Mats Strandberg, Sara Bergmark-Elgren
Poola A. Bahdai "Matk naeratuse eest"
Slovakkia K. Jarunkova "Vaikiva hundi vend"
Tšehhi "Kollane Robert" V. Steklac
Ungari "Maailma nukraim orkester"
Norra - "Mesilõks" U. Lindell
Island - "Kes teisele hauda kaevab" Y. Sigurdardottir
Venemaa kõik need Darja Dontsova raamatud

Et siis 17 riiki ja väga paljud neist on kriminullid. Ma võiksin analüüsida erinevate maade lähenemist kriminullidele :D Aga siin ei ole midagi väga huvitavat analüüsida - Põhjamaades kirjutatakse õõvastsavaid lugusid, mis on vastikuses hiljemgi ebamugavustunnet tekitavad, britid eelistavad mõnusamat õhustikku (täpselt nii nagu telesarjadeski, mõelgem "Midsomeri mõrvadele", mis näitab toredat Inglise külaelu koos klatši ja pidudega, ja mõnele Rootis või Taani sarjale, mis on külmades toonides ja tavaliselt räägivad sellest, kuidas laps või naine jõledalt piinates ära tapetakse). Samas "Issi, kus me lähme?" ja "Maailma nukraim orkester" meeldisid mulle tõesti väga.

Eks ma uuel aastal jätkan :D

Teise väljakutse mõtteks oli väga erinevate kriteeriumide alusel uut lugemist leida, vaadata võis nii välimust kui autorit kui sisu. Mul läks lõpuks ikka nii, et jagasin loetud raamatud kategooriate vahel ära.

1.       Vähamelt 500 lehekülge paks raamat -  "Võti"

2.       Raamat, mille järgi on tehtud film - "Kuidas ta seda suudab"

3.       Sel aastal ilmunud raamat - "Läbikäidavad toad"

4.       Raamat, mille autor on alla 30 -  "Nullpunkt"

5.       Raamat, mille tegelased pole inimesed -  "Vahid! Vahid!"

6.       Naisautori raamat   "Me peame rääkima Kevinist" jt

7.   Põnevuslugu -  "See, mis ei tapa" jt

8.   Ühesõnalise pealkirjaga raamat - "Nullpunkt", "Murdmatu", "Võti", "Katkestusseis", "Õhupall"

9.   Lühilugudega raamat - "Maailma nukraim orkester"

10.   Võõral maal aset leidev lugu -  "Ja mägedelt kajas vastu" jt

11.   Armastatud autori raamat, mida pole veel lugenud - "Käo kukkumine", "Bridget Jones: poisi järele hull"

12.   Sõbra soovitatu -  "Paberlinnad"

13.   Tõsielulool põhinev lugu - "Andestamatu"

14.   Hirmutav raamat -  "Kes teisele hauda kaevab"

15.   Rohkem kui 100 aastat vana raamat - "Isa Goriot"

16.   Kaane järgi valitu - "Maailma nukraim orkester"

17.   Ühe päevaga loetud raamat - "Mina ja sina" N. Ammaniti

18.   Lugu leiab aset paigas, kuhu olen tahtnud minna   "Marina" (Barcelona), "Elu" (Berliin)

19.   Lapsepõlveraamat - "Õhupall"

20.   Armukolmnurgaga raamat "Agatha Raisin ja kohutav turist"

21.   Raamat tulevikust "Murdmatu"

22.   Raamat keskkoolist "Eleanor ja Park" jt

23.   Võlumaailma raamat "Savijalad"

24.   Koomiks "Tintini seiklused"

25.   Raamat autorilt, keda pole varem lugenud "Oma õe hoidja" jt

26.   Raamat, mis pani mind nutma "Lohejooksja"

27.   Raamat, mille tegevus leiab aset mu kodulinnas J. Petrone "Minu Eesti 3"

28. Raamat, mille originaal pole kirjutatud ei eesti ega inglise keeles - peaaegu kõik need eelmise väljakutse raamatud

29.   Näidend "Hamlet"

30.   Keelatud teos "Meister ja Margarita"

31.   Raamat, mis põhineb TV-seriaalil/millest tehti seriaal "Agatha Raisin ja..."

31.   Raamat, mida ma kunagi lõpuni ei lugenuda "Klaasloss" (tegelikult ei lugenud keskelt)
32.  Naljakas raamat "Katkestusseis", "Ostuhullu pihtimused" (nojah, kumbki pole päris huumoriraamat, aga mõlemad on lihtsalt nii jaburad, et sobivad küll siia kategooriasse
33.    Raamat, mille pealkirjas on number "Esimest korda ja enamgi"
34. Raamat, mille pealkirjas on värv "Must linn"

Püüdsin jagada nii, et iga raamat esineks ainult ühe korra. Enam-vähem õnnestus vist. Mõnda kohta oleks võinud väga palju erinevaid raamatuid kirjutada, aga ma valisin sel juhul ühe, mis kõige paremini sobis või mis mulle kõige rohkem meeldis. Ja vahetevahel kirjutasin ikkagi rohkem, sest polnud õieti millegi järgi valida :D

Lugemata jäid
1.       Klassikaline armastuslugu (armastuslooga raamatuid ma tegelikult lugesin küll, aga see klassikaline ja siis see, et raamat võikski keskenduda armastusele... nii see täitmata jäigi)
2.   Tõsieluraamat (Aga ma kuulasin raadiost Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetuse raamatu "Minu lamp põleb" ettelugemist)
3.   Populaarse autori esimene raamat (teoreetiliselt on võimalik, et lugesin Dontsova esimest raamatut:D)
4.   Pulitzeri võitja (liiga diip selle aasta jaoks)

5.   Lugemislisti lõpust (ma arvan, et selline raamat jääbki mul lugemata)

6.   Ema lemmikraamat (unustasin kogu aeg emalt küsida ja lõpuks läks endal meelest)
7.   „Mäeküla piimamees“ :D (kunagi loen)
8.   Raamat, mille pealkirjas on antonüümid (kuna kätte ei sattunud ja hiljem enam ei viitsinud ekstra selle järgi otsida)

9.   Raamat, mis ilmus aastal 1984 (ei leidnud midagi, mis viipaks)

10.   Kehvade ülevaadetega raamat (mõnel mu loetud raamatust on kindlasti kehv ülevaade, aga ma lihtsalt ei tea)

11.   Triloogia (kuidagi ei kõnetanud ükski triloogia)
12.   Memuaarid (mulle üldse ei meeldi memuaarid, seega ei hakanud pingutama)
13.   Raamat, mis mul on, aga mida pole lugenud (see on nüüd see lambakasvatuse käsiraamatu koht :D Ei tundunud mõistlik)
14. Autor, kelle initsiaalid on samad, mis minul (taas ei sattunud ühegi autori peale, kes viipaks)

Huvitaval kombel on mul kokku 48 kategooriat, mis tähendab, et kaks tükki olen vahepeal ära kaotanud :D


Kokkuvõttes - oli mõningaid raamatuid, mis mulle väga meeldisid ja mida ma võibolla ilma väljakutseta poleks lugema juhtunud, aga üldiselt tundub mulle, et tõeliselt ja südamega ma siiski neid väljakutseid ei lahendanud. Äkki uuel aastal (ilma väljakutseta) õnnestub paremini :)

2015 küsimustega

Ajaviiduks tegin ka selle küsimustiku ära. Tegelikult oli päris tore aasta :D

1. Mida sa tegid aastal 2015, mida sa polnud varem teinud?

Lasin professionaalsel õmblejal endale kleidi õmmelda. Samas osalesin esimest korda elus lõpuaktusel lõpetava õpetajana :D Aga ma arvan, et kleit oli ikkagi kõige põnevam uus asi. 

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
Ma kahtlustan, et ma ei pidanud lubadustest kinni, sest ma ei mäleta, mida ma lubasin, seega teadlikult ei saa ma olla tegelenud selle teemaga. Lugemise osas feilisin küll täiega. 

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Nope. Rasedaid ka polnud. Millest on kahju. Loodan selle aasta peale!

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Nope. Selle üle on muidugi hea meel.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2016, mis puudus aastal 2015?
Ma ei teagi... e-luger äkki? Ma ikka mõtlen selle soetamise peale.

6. Mis riike külastasid?
Lätis, Soomes ja Tšehhis. Kuna kõik on ägedad reisid, on päris hea seis!

7. Mis kuupäev aastast 2015 jääb igaveseks su mällu? Miks?
1. september :D

8. Mis oli su suurim läbikukkumine?Ma ei ütleks, et ma milleski oleks läbi kukkunud. Võibolla on suurim läbikukkumine see, et metsikuid õnnestumisi polnud?

9. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?
Haige vist natuke olin, aga ei midagi erilist. Ja vigastusi ka polnud, isegi spordi omasid mitte.

10. Möödunud aasta parim ost.
Tolmuimeja (mida küll mina ei ostnud), mootoriga jalgratas (mis on üliäge), kleit ka ikka.

11. Kelle käitumine teenib sult aplausi?
Kadi ja Hendriku, kes on Leiutajate Külakooli nii ägedalt käima saanud.

12. Kuhu läks enamik su raha?

Arvatavasi toidupoodi :D Säästudeks ka.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?
Kristiina Ojuland. Isiklikus elus selliseid polnud.

14. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?
Mõte sellest, et me peame oma kodu leidma. See ajab lisaks elevusele ka ärevusse :D

15. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2015 meenutama?
Karl-Erik Taukar "Kell kuus". Ärge küsige, miks :D

16. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:
I õnnelikum või kurvem? Murelikum
II kõhnem või paksem? Kõhnem
III vaesem või rikkam? Rikkam

17. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Loomulikult vähem internetis olnud. Ärritunud asjade peale, selle asemel, et neid muuta.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Matkanud, kirjutanud.

19. Kas sa armusid aastal 2015?
Klassikalises mõttes ei

20. Kui palju üheöösuhteid?
Polnud ühtegi :D

21. Mis oli su lemmiksari või telesaade?
Mul lemmiksari on "Sherlock", aga see ei ole selle aastaga seotud. Muud ei oska küll välja tuua. 

22. Parim raamat, mida lugesid?

Äärmiselt raske küsimus. Äkki siis ikkagi "Maailma nukraim orkester"? 

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Ei ole kedagi siia kategooriasse tekkinud.

24. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Basement Jaxx

25. Mis oli selle aasta parim film?

Esimesena meenub "Pahupidi". 

26. Mida sa tahtsid ja said?
Tahtsin perega minipuhkusele minna. Käisime :)

27. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?
Sain 31 ja veetsin selle koos oma perega. Mulle meeldis.

28. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
Kui oleks oma kodu.

29. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?Suhteliselt konservatiivne. Kummalisel kombel hr H selle väitega ei nõustunud :D

30. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Mu emps. 

31. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?
Pole õrna aimugi. 

32. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?Kogu see pagulaste teema. Savisaar ka. 

33. Keda igatsesid?Kõige rohkem igatsesin seda, et ma saaksin Getteriga rohkem kokku. Ma tean, et probleem on minus.

34. Kes oli parim uus tutvus?
Kahe kolleegiga olen tuttavamaks saanud. Vaatame, mis sellest saab. 

35. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2015 õpetas.

Lase vabaks! Tegelikult ma seda veel väga hästi ei oska. Eks õpin 2016. aastal edasi. 

Kelgutamas

Uus aasta on päris toredasti alanud. Üle mitme-mitme aasta käisime uut aastat vastuvõtmas külas. Mitte et mingit suuremat sorti pidu ja tralli oleks toimunud, aga söögid-joogid-jutud-saluudid olid ikka. Ruudi hakkas pärast 20 minutit kestnud ilutulestikku südamest nutma, et ta enam ei suuda ja palun, kas me läheksime koju, aga muidu oli meeldiv. "Tujurikkujat" vaatasime ka. Ja naersime nii raadiosketši kui ka laulu üle. Mõnikord paneb mind ikka veel hämmastuma inimeste võime suvaliste asjade peale end käima tõmmata. Näiteks küsimus, mis teeb raadionalja naljakaks. Minu meelest oli see lihtsalt absurdne käitumine ja see korduv undamine... lihtsalt ajas naerma. Ei midagi diibimat.

Täna käisime kelgutamas. Kolm tundi. Päris külm oli :D Poisid muidugi möllasid südamest, mina tegin õemehe soovitusel väikse jalgsimatka, see tegi varbad ja sõrmad heaks soojaks küll. Naljakas oli see, et mäe peal on ju kunstlumi, sealt eemale minnes tuli kena kevad vastu, ainult järv oli jää all. Selline kummaline looduslik olukord. Muidu kelgutada oli päris tore, ainult mu sabakont sai mitu obadust, mis kardetavasti ka homme tunda annab.

Ja katuse soojustamine on tõesti efekti andnud. Täna hommikul oli meil vaatamata 15 külmakraadile toas 20 kraadi sooja, mida on peaaegu kaks korda rohkem kui varasematel aastatel. Täiesti harjumatu olukord meie jaoks :D Isegi minul hakkas öösel natuke palav.