Igal aastal hämmastab mind augusti saabumine. Põhimõtteliselt algab august kohe pärast minu sünnipäeva ja siis kohe ongi suvi läbi. Mõistusega saan aru, et TEGELIKULT on 1. septembrini rohkem kui üks kuu, nii et aega lulli lüüa on küll ja veel. Aga tunne on selline kahtlane. Täna näiteks uurisin jälle kooliasju, Ruudi omi siis. Selle, et ma ise midagi enne uut aastat võiks ära teha, püüan mõistusest välja lükata. Aga kuna ma nagunii ei tea ka seda, mis kursusi ma uuel aastal andma hakkan, vabandan end teadmatusega ning loen südame rahus Cosmopolitani, näiteks sain teada 20 asja, mis tuleks enne 35. sünnipäeva ära teha. Õnneks/kahjuks ei haakunud mul ühegi tegevusega. 

Puhkuse meeleolus olles vaatasin televiisorist filmi "Õnnelind flamingo". See on märkimisväärne juba sellepärast, et ma ei vaata televiisorist filme. Aga see oli esimesest hetkest sama paeluv kui "Kohtumine tundmatuga", mida ma vaatasin ükskord 31. detsembril, unustades täiesti näiteks selle, et õhtul oli minu kodus tulemas suuremat sorti koosviibimine, milleks oleks ju võinud ettevalmistusi teha. 

"Flamingo" põhineb raamatul "Meie pole süüdi". Ma ei väsi kordamast, et Raimond Kaugver on meelelahutuskirjanduse tipp, peaaegu sama tore kui Harry Potter. Kaunid positiivsed kangelased, nagu Aksel Künnapu või Tehvan Kruuda. Alati mõningane moraliseeriv noot - "me peame oma lastega rääkima, neid armastama" või "õpetaja peab õpilasi armastama". Mis iganes. Ja pahad saavad ikka karistada, näiteks Erna või ka Justus ja Leaanika. Nojah, "Flamingo" oli parimas ENSV filmitraditsioonis, kus juba näitlejatöö on kergelt hullumeelne, rääkimata kaamerast ja muusikast. Sedapuhku Lepo Sumera, mis ütleb päris palju juba ära. Ja kõik see kokku oli nii paeluv, et ma ei saanud pilku ekraanilt. Avastasin muuseas, et youtubis on olemas terve film, mul tekkis kohe mõte endalegi võtta, et siis kunagi lapsi rõõmustada klassikaga. Teile aga stiilinäitena minutine klipp

Lisaks televiisori vaatamisele käisin Bassi-Missal, mis algas minu jaoks sisenemisel sõnadega: "Oi, tere, kallis klassijuhataja." Kusjuures üldse ei lasknud tujul langeda. Mulle meeldis, aga ülejäänud seltskond (jah, hr Peatoimetaja, sind pean silmas) oli üsna jõnk, nii et lahkusime juba enne poolt nelja, siis kui pidu alles päriselt käima läks. Ses osas polnud hullu, et seal oli terve hulk inimesi, kellega ma füüsiliselt päris kindlasti üldse ei sobinud, sest nende higihais oli jõhker. 

Puhkus vol 3

Mälestustekivisse on vaja sellest suvest raiuda ka sündmus, millest nüüdseks on küll juba nädal möödas, aga millele mõtlemine mulle ikka helge meeleolu kaasa toob. Positivus nimelt. Ma polnud seal varem käinud. Ma pole üldse eriti agar festivalitaja, aastaid käisin folgil (mu kodulinna arvestades pole see kuigi kummaline), pärast linainimeste invasiooni, kultuurilise taseme tõstmist ja seda, kui raekoja platsil enam õlut juua ei saanud, pole väga haakunud. Eelmisel aastal sattusin suhteliselt suvaliselt Rock Rambile, kus ma küll varem ka olen läbi käinud. Ja RR meeldis mulle ka väga. Ülejäänud käimised on olnud suhteliselt sihitud, Salacgrivasse sõites meenutasime just hea sõnaga seda, kuidas käisime Kilingi-Nõmmes punkfestivalil. Kahjuks ei suutnud me meenutada ühtki muusikakollektiivi, kes seal esines.

Aga Positivus jääb mulle meelde küll. Sest seal oli Sigur Ros. Ma pean tunnistama, et ostsin pileti eelkõige Sigur Rosi pärast. Ja sellepärast ka, et Positivus on ikka tundunud mõnusa hingusega paik olevat. Ja oligi. Kui ma esimest korda festivalialale sisse jalutasin, siis ma lihtsalt naeratasin, üsna juhmakal kombel. Aga see oli niiii mõnus. Koht oli mõnus. Inimesed olid mõnusad. Muusika oli ka mõnus.

Lahe oli see, et ilmselgelt olid kõik festivallased lugenud ilmateadet, mis lubas kolm päeva lausvihma. Nõnda et reedel oli tubli 90% nautijatest kummikutes. Laupäeval, kui vihma ikka veel polnud sadama hakanud, olid mõned kumparitest loobunud, aga mõned jäid ikka endale kindlaks. Pühapäeval jõudis vihm lõpuks ka kohale, aga sellest polnud hullu midagi, sest me pidime nagunii üsna varakult tagasi sõitma, nii et hakkasime siis lihtsalt natuke varem.

Kui vihma ei olnud, siis lubatud tuul oli siiski olemas, nõnda et parimaks kaasa võetud esemeks osutus müts. Lokivedelikku see-eest polnud üldse vaja, sest juuksed pidid kogu aeg kinni olema, muidu lendasid püsti pähe ja enam alla ei läinud. Meeleolukas oli vaadelda telke, mis ei olnud maa külge väga kõvasti kinni pandud, eriti üht, mis oli nööriga posti küljes.Väga rahul olin ka sellega, et padi oli kaasas, sest see tegi telgis magamise oluliselt mõnusamaks.

Ja väike nõuanne ka järgnevateks festivalideks: kuna paber saab pellarites tõesti suhteliselt kiiresti otsa, tasub oma paber kaasa võtta. Ja mitte lihtsalt festivalile kaasa, vaid ka pellarisse kaasa. Muidu pole sellest suurt tolku.

Puhkus vol 2

Mida ma siis veel oma vaba ajaga olen peale hakanud:

Käisin kontsert-raamatuesitlusel...

Kontsert

Raamatu esitlus

Külalised

Rohkem saab lugeda saab siit, Sänna raamatukogu blogist.

...ja kinos:

Veel käisime ...

... Ahhaas ...

....korduvalt mere ääres...

...Mänguasjamuuseumis....

...Viljandi muuseumis ja veetornis...

...piknikul...

...jäätisekokteili joomas kohvikus Harmoonia (korduvalt)...

...Hessis ja Mäkis.

Ja siis loen muidugi raamatuid ja mängin arvutimänge.

Eveliisi postitus tuletas mulle meelde, et ka mina alustasin samasugusega enne seda, kui haigeks jäin. Lõpetasin ta nüüd ära. 

1. Oled ülirõõmus, kui sult dokumenti küsitakse. Siiralt rõõmustan. Nüüd on küll Maximas kampaania, et dokumente küsitakse kõigilt, kes näevad välja vähem kui 30, nii et rõõm pisut tuhmub. (1p)
2. Su Facebooki feed on täis beebipilte... mitte väga, aga mõned siiski on. Täna näiteks oli üks. (0,5p)
3. …metsapuhkuste fotosid ja maratoniaegu. Metsapuhkust pole väga kohanud, nagu ka maratoniaega, küll aga on suhteliselt palju lihtsalt jooksuaegu, sest inimesed treenivad ja panevad oma marsruudi koos ajaga feissi üles. Minu jaoks suhteliselt sama. (0,5p)
4. Rõõmustad, kui lähed kontserdile ja seal on istekohad. Kas keegi tõesti rõõmustab selle üle? OK, sisekontsert kirikus, siis küll. Aga muidu ... ? (0p)
5. Alustad juttu fraasiga "kui ma ülikoolis käisin" ja avastad jahmatusega, et see oli 10 aastat tagasi. Ma käisin ülikoolis nii pikka aega, et lõpetasin ikka mõnevõrra vähem aega tagasi kui 10 aastat. Ja nõnda ei seosta ma ülikooli 10 aasta taguse ajaga. (0p)
6. Kui vaatad filme teismelistest, siis oled rohkem vanemate poolt. Mulle ei meenu, millal ma viimati vaatasin filmi teismelistega. Kui just Kruudid arvesse ei lähe, ja seal olin teismeliste poolt. (0p)
7. Lähed baari ja lahkud, sest seal on liiga lärmakas. Ma kahjuks ei saa öelda, et ma ei mäleta, millal ma viimati baaris käisin, sest ma mäletan, see oli kolmveerand aastat tagasi. Siis ma ei läinud ära, sest oli liiga lärmakas :D (0p)
8. Sul on terve hunnik visiitkaarte oma eelmistelt töökohtadelt, millega midagi pole peale hakata. Kuna mul on olnud elus täpselt kaks töökohta, millest üks on ka praegu, siis nope, seda probleemi pole. (0p)
9. Kasutad hoolikalt päikesekreemi. Jah, aga seda juba viimased ... 10 aastat? (1p)
10. Vaatad netis kuumade ja pisut üle 30-aastaste staaride pilte ja mõtled, et veel on lootust. Lootust milleks? Saada staariks? Muutuda staarilusaks? Minna staarile mehele? Tegelikult ei mõtle ma ühegi peale neist. (0p)
11. Sulle on üha meeldivam oma pangakontot külastada. Jah, tõsi, on küll. (1p)
12. Mõtled tõsiselt koera võtmise peale. Või peaks lapse saama? Ei, peaks ikka koera võtma. Ummmm, tegelikult ei mõtle. Aga aususe mõttes peaks ära märkima, et mul on laps, teadlikult ja planeeritult. Praegu teist ei tahaks. Ja koera ka ei tahaks. (0,5p)
13. Oled nõus maksma rohkem, aga magama puhtas ja ilusas hotellitoas kui hostelis koos 12 sõbraga. Päris kindlasti. Aga see on asi, mida ma olen alati eelistanud, samamoodi nagu ma ei tahtnud elada ei ühikas ega sõpradega koos ülikooli ajal. Mul on vaja privaatsust. Iga päev. (1p)
14. Tundub, et kõiki lahedaid asju turundatakse sinust noorematele inimestele. Ausalt öeldes pole sellele mõelnud. Palju asju turundatakse küll mingitele teistele inimestele (nt nutitelefonid, mis on paljudel ka minust vanematel inimestel), aga ma pole kindel, kas just noorematele. (0p)
15. Su seedimine ei kannata enam rämpstoitu. Kas see võib ka juhtuda?!? (0p)
16. Igal pool räägitakse artistidest ja bändidest, kellest sa kuulnudki pole. Ei räägita, sest ma väldin kohti, kus seda tehakse :D Aga tõsi ta on, et paljusid uusi tegelasi ma ei tea. Ega tahagi ... (1p)
17. Avastad sageli, et tahad kõige rohkem lihtsalt mitte midagi teha. Pigem tundub mulle, et vanusega tekib järjest rohkem tahtmist midagi teha. Varem polnud mingit probleemi nädal aega lihtsalt maha lugeda, nüüd tahaks vahepeal midagi muud ka. (0p)
18. Pohmell kestab kaks päeva. Pigem mitte, sest tarbin alksi palju vähem. Ja no kaks päeva :minestab: Üks päev on piisavalt hull, et tükk aega alkoholist ringiga mööda käia. (0p)
19. Avastad, et su vanemad oli sinuvanused, kui sind said ja hakkad neid paremini mõistma. Ei saa väitest aru...Esiteks olid mu vanemad vanemad, kui nad minu said. Teiseks... ma ei saa ikka aru, miks see peaks mind panema neid paremini mõistma (0p)
20. Põlved jäävad valusaks. Jah, aga see probleem on mul ka alati olnud, sest ma armastan kükitada. Ka tooli peal :D Mäletan, et pärast esimesele kursusel tehtud filosoofia ajaloo eksamit valutasid põlved päris tükk aega, sest ma õppisin selleks neli ööpäeva järjest. Kükitades. (1p)
21. Teismeliste släng ajab sind kohutavalt närvi.Kirjalik küll, kui see koolitöödesse lipsab. Mis mõttes inimene kirjutabki essees vb või :D. Muidu mitte. (0,5p)
22. Ostad jalanõusid mugavuse järgi. Eluaeg olen kandnud eranditult mugavaid jalanõusid - tenniseid, plätusid ja tanksaapaid. Pigem jälle on nüüd tekkinud mõte, et prooviks kontsa, äkki on põnev. (0p)
23. Lapsed on sulle näidanud, kuidas oma nutitelefonis või arvutis midagi teha. Raske vastata, nutitelefone ma lihtsalt ei puutu. Arvutis pole keegi midagi näidanud, panen ise ässa. (0,5p)
24. Selle asemel et juua kaks drinki neljas erinevad baaris, jood ühes baaris kaks drinki ja lähed koju. Kui ma juba välja lähen, siis pigem mitte. (0p)
25. Mõtled, kas saad ikka piisavalt kiudaineid. Ei mäleta end niiviisi mõtlemas. (0p)
26. Rõõmustad eriti magedate asjade peale, näiteks madal intressitase. Südamest :D (1p)
27. Ei suuda uskuda, et kunagi terve öö õppida või väljas olla jõudsid. Ei. Kogu öö pole ma mitte kunagi õppida suvatsenud, sest mu loomus on asjadega alati varem valmis olla. Ja pidutsemist suudan ette kujutada küll, selleks on vastavat seltskonda lihtsalt vaja. (0p)
28. Oled kasutanud fraasi "Olen selle jaoks liiga vana". Hmmmm, kui ma kulmuneeti tegin, siis kasutasin fraasi "Ma pean selle nüüd ära tegema, muidu olen selle jaoks liiga vana." Et siis peaaegu. (0,5p)
29. Avastad, et sulle meeldivad väga mööblipoed. Ei, miks peaks? (0p)
30. Igal peol on kellelgi lapsed kaasas. Kui lapsed on kaasas, siis on see juba varasemast teada perepidu. Lihtsalt peol pole lapsi (külalistel) küll näinud. See pole siis enam ju päris nagu pidu, lihtsalt koosviibimine...? (0p)

Kokku 9,5 punkti. Mõned väited on küll suhteliselt kummalised ja minu meelest ei puutu üldse asjasse. Kohati on raske otsustada, kas anda endale punkt või mitte. Ja kokkuvõttes näitab minu vanust kõige paremini minu meelest see, et mul on kodus alati erinevaid alkohoolseid jooke ja mitut sorti pastat :D

Puhkus vol 1

Minu käest küsitakse tihti, mida ma puhkuse ajal teen. Ja mina pean vastama, et ma tõesti ei tea, teen seda mis parjasti mõttesse tuleb. Näiteks olen praegu uskumatul kombel suutnud haigeks jääda. Nii haigeks, nagu ma pole juba aastaid olnud. Tõsiselt. Viimati oli mul nii halb olla siis, kui mul oli kopsupõletik. Ja sellest ongi aastaid möödas. Kõige kummalisem on see, et peale kõrge palaviku mingeid muid hädasid polegi - ei ma köhi, ei valuta kurk ega selg, nii et ükski mulle teada olev haigus mul olla ei saa. Või noh, empsil diagnoositi palavikuta angiin, nii et mul võib olla ka valudeta neeruvaagnapõletik.

Aga ühel teisel päeval käisime koos õe ja tema tütrekesega loomaaias. Et asi lõbusam oleks, läksime rongiga :) Eriti lõbusaks teeb selle fakt, et rong läks välja kell 6.17. Aga preili Kirke oli meile reisule kaasa küpsetanud muffineid ja õeke võttis bensujaamast kohvi, nii et hommikusöök rongis oli lukususlik. Lapsed oli erutusest muidugi meeletud, esimesed pool tundi trallisid ainult ringi, pärast jäi noorem magama, Rudolf millegipärast keeldus.

Pealinnas alustasime sellega, et muretsesime endale kuulsad rohelised kaardid. Tuleb tunnistada, et süsteem on suhteliselt nõme, sest ühe päeva jaoks pidin ma endale ostma asja, millega mul suure tõenäosusega pole sõna otseses mõttes mitte midagi teha, sest esiteks ei käi ma üldse Tallinnas. Ja kui see siiski juhtub, lähen bussiga lennujaama või sõidan oma vanematega. Kummalgi juhul ei vaja ma ühistranspordikaarti.
Sel päeval me aga vajasime, sest oleks trammid ja trollid olid osa meelelahutusest. Muuseas, otse Balti jaamast läheb loomaaeda nii buss kui ka trollid, mida meie ei teadnud, sest tallinlane, kelle käest me nõu küsisime, ütles, et me peaksime sõitma esmalt trammiga Vabaduse väljakule ja seal ümber istuma.Õnneks oli õekesel kaasas I-pad, millest fakte kontrollida.

Loomaaed oli tõsiselt lahe. Mulle väga meeldis, et me jõudsime kohale poole kümnest, nii et olime esimese 15 külastaja hulgas kindlasti. Mõnus oli niiviisi jalutada, kui ei pidanud ühegi teise inimesega arvestama. Õde võttis meile käru ka, kuhu oma kraam (ja lapsed) peale laadida. Nõnda mõnulesid lapsed:

Õeke ka mõnules:

Ja Ruudi mõnules koos elevandiga:

Mina ka mõnulesin :) Kõige võimsama mulje (nagu ikka) jättis mulle krokodill. Ma pean tunnistama, et kui ma üldse mõnda looma kardan, siis on see just krokodill. Maod muidugi ka. Üldiselt olen tänulik, et Tallinna loomaaias on nii väike krokodill, mul jääks süda arvatavasti seisma, kui neil oleks seal ka see 8-meetrine isend. Tiiger oli ka muidugi hirmus, ta ei suvatsenud üldsegi magada, vaid vaatas meid üsna kurja pilguga. Ruudile aga meeldisid loomaaias kõige rohkem kitsed, kõige tavalisemad kodukitsed lasteloomaaias.

Pärast kolmetunnist jalutuskäiku sõitsime linna tagasi, et jätkata ekskursiooni Kadriorus, aga kahjuks oli selleks ajaks lõppenud laste innukus. Eriti Ruudi oma. Kui kohvikusse sööma läksime, siis keeldus ta koos meiega väljas istumast ja puges sees laua alla ja lamas seal. Muljeid oli juba liiga palju olnud. Nõnda veetsimegi oma reisu viimased tunnid Snelli tiigi ääres parte söötes, kohvi juues ja lamades. Lapsed taastusid üsna kiiresti ja mängisid veega.

See oli üks äärmiselt tore päev.

Apteeker Melchior ja tema hirmsad lood

Hargla Melchiori-lugudega on mu kogemus nagu Pratchettigagi: esimest korda sattus mu öökapile valel ajal, nii et pusisin mõnda aega lugeda, aga siis loobusin. Ja nüüd, millalgi talvisel ajal proovisin uuesti ja sattusin täielikku lummusesse. Isegi sellisesse, et kui mul teine raamat loetud sai, olin valmis ööhämaruses tungima oma õe majja, et laenata kolmandat osa. Ja kui ostsin viimase osa ("Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja") õele sünnipäevakingiks, ei suutnud kiusatusele vastu panna ja lugesin enne sünnipäeva raamatu ise läbi. Ma muidu kingin värskeid raamatuid :)

Siiani on apteeker lahendanud mõistatusi neljas raamatus. Juhuslikult sattusin neid lugema ka n-ö õiges järjekorras, kuigi mingit väga suurt vahe siinkohal ei ole. Välja arvatud see, et Melchior saab järjest vanemaks. Ja teises osas viidatakse esimese osa lahendusele. On mõningaid läbivaid tegelasi, lisaks apteekrile endale, näiteks tema naine Keterlyn, klassikaline krimkade tegelane kohtufoogt Dorn, kes pole küll kõige taibukam, aga kellega vesteldes võib saada häid mõtteid, ja dominiiklane Hinricus, kes on mulle miskipärast kangesti sümpaatne.

Kirjutamise poole pealt on huvitav see, et võttes lauseid üksikuna, on need üsna kuivad, ma ütleks igavavõitu (seda tunnet võimendab ka pehmekaaneline trükk üsna pehmes ja lakoonilises kujunduses), mis arvatavasti tõi kaasa ka mu esialgse suutmatuse neid raamatuid lugeda. Aga lood ise on nii mõnusalt haaravad, et ka stiil hakkab ühel hetkel kaasa mängima, nii et ka naturalismi kalduvad kohad (piinamiste kirjeldused või see, kui Melchiori suguliige endast jälle märku annab või see, kui Melchior laipadelt ravijookide ingridiente võtab) tunduvad üsna loomulikud. Ainus kord, kui mul tõesti halb tunne sisse jäi, oli "Rataskaevu viirastuses", kui kirjeldati, milliseid õudusi suudab inimene kättemaksuks teise inimese piinamiseks välja mõelda. See oli jälk. Aga näiteks "Timuka tütres" olev selgitus timuka töö köögipoole kohta näitas timukat väga sümpaatse inimesena. Mitte et ma ise sellisest karjäärist unistaksin. Aga näiteks kirjeldus selle kohta, mis juhtub inimesega, kui ta sureb, oli kenasti üldhariva sisuga, ma pole õnneks selle teemaga kokku puutunud, aga pigem on parem selliseid fakte enne teada. Ja huvitav oleks teada, kas tõesti kasvab arseenimürgitusse surnud inimeste näkku sammal.

Melchiori kui tegelase osas nõustun need readi arvamusega, et apteeker on üks igav kuju. On jah :D Oma naisele lõpuni truu armastav isa, kelle iseloomust ei saagi päris sotti. Taibukas on ta jah. Osav suhtleja ka. Isegi Wakenstede needus, mis teda piinab, jääb tegelikult kogu raamatu kontekstis kuidagi ... kõrvaliseks. Kui teise inimese raske haiguse kohta nõnda öelda passib. Kusjuures Melchiori tütres Agathas tundub hoopis rohkem särtsu olevat, pean pöialt, et temagi järgmistes lugudes rolli mängib, mitte ei peitu kloostri varjulisse rüppe, paastu ja palve juurde.

Kui lugusid meeldivuse järgi pingeritta panna, siis kõige vähem meeldis mulle vist "Timuka tütar". Lahendus iseenesest oli lahe, aga minu meelest oli see, kuidas Melchior lahendusi jõudis, kuidagi tiba liiga kunstlik. Liiga palju jäi väljamõtlemise tasandile. Kõige rohkem meeldis mulle "Rataskaevu viirastus", sest see oli mingis ebardlikus mõttes kõige inimlikum. Kaks ülejäänut ("Oleviste mõistatus" ja "Pirita kägistaja") on küll ka väga lahedad, aga minus tekib kerge tõrge, kui lahenduseks on salaorganisatsiooni mingis mõttes suur plaan või suur saladus.

Seda postitust kirjutades ja netist ka teisi arvamusi otsides sattusin ka selle info peale, et apteeker Melchiorist tuleb nii film kui ka teleseriaal. Ma nii loodan, et see ka päriselt nii on :)