Ma küll mõtlesin, et tore oleks jaanuariga postitus purki saada, aga no ei saanud, mis teha. Aga jaanuar ise tuleb küll purki saada, vähemalt natuke.
Esiteks tegin ma jaanuari päris alguses avastuse, et me kulutame kohutavalt palju raha niiviisi, et ma isegi ei tea, mille peale. Ses mõttes, et kui mina isiklikult jätan toidupoodi igal kuul 400 eurot, siis seda on arusaamatult palju. Meid on kolm pluss Triigu. Ja mina ei osta praktiliselt mitte kunagi ühtki lihatoodet ega võilevamaterjali. Tekib ju küsimus, mida ma sealt poest koju vean. Okei, üks päev ostsime Ruudiga Selverist allahinnatud jõulukalendri :D Aga see maksis ainult 25 senti ja toob meile palju rõõmu. Ruudil näiteks pole mitte kunagi elus jõulukalendrit olnud.
Ühesõnaga, loogilise sammuna liitusin FBs Kogumispäeviku grupiga, mis on olnud väga kasulik koht. Jepp, ka minul on kohati tekkinud tunne, et seal käib natuke võistlus selle nimel, kes rohkem säästa oskab. Ja need näägutamised selle kallal, mida ja kuidas süüa... ei ole iga kord ilusad. Ma otseselt mingeid eesmärke ei pannud (10% kulusid vähendada), aga teadlikumalt vaatasin asja küll. Ja tänu sellele oleme tohutult vähendanud aegunud söögi äraviskamist. Varem oli ikka leiba ja vorsti ja (üle)eelmise õhtu toitu vaja prügikasti lükata, nüüd praktiliselt enam mitte. Ja raha kulus kindlasti vähem. Hr H suhtub teemasse sõbraliku irooniaga, aga vastu ei tööta.
Nojah, säästmisega läks väga kenasti, nii et suht jaanuari alguses läksin ...
... salongi ja ostsin endale auto :D
Okei, erinevatel välistel põhjustel oli ette aimata, et varsti need sammud ma tegema pean. Ja ostmise asemel liisisin, aga täpselt sama põnev oli ikkagi. Nüüd olen ka popp eestlane, kes sõidab Škodaga, mille pagassi mahub kenasti nii suur koer kui ka kaksikute käru. Juhuks kui meil kunagi peaks üks või teine olema. Ainus probleem on see, et Škoda ei pakkunud roolisoojendust, mis tegi mind alguses natuke kurvaks, aga nüüd olen nii võlutud soojenevast istmest, et enam pole väga lugugi.
Selline tore säästukuu oli siis.