Ehk tegelikult võiks jumal õnnistada kõiki neid inimesi, kel on oma osa selles, et mul on siin kaasas suusapüksid ja -jope. Neid oli täna hommikul väga vaja, kui me käisime oma kolmetunnisel jalutuskäigul ümbruskonnas. Tuleb tunnistada, et see oli tõeliselt meeldiv jalutuskäik oma olemuselt, väga värskendav. Kahjuks pole mul kaasa mütsi, nii et ma pidin salli pähe siduma, mis tähendab, et ma ei kavatse teiega jagada ühtki pilti, kus ma ise peal olen :D Isiklikku fotokat mul ka loomulikult kaasas pole, aga preili B-l on ja ta teeb palju pilte. Norra loodus on tõepoolest nii fantastiline, nagu räägitakse. On õnn, kui on mäed, see annab väga palju juurde.
Tänase päeva tugevaim elamus oli minu jaoks siiski see, kui üks meie tiimikaaslane teatas vägagi enesekindlal moel, et tema on rassist ja et tema meelest on mõeldamatu, et valge naine võiks saada lapse musta mehega. Tol hetkel oleks ma soovinud, et meie seltskonnas oleks olnud Nigulite perekonna liikmed, oleks kõvasti meeleolukam olnud. Kusjuures kasutusel ei olenud n-sõna, mis tõestab taaskord, et rassismi puhul pole vahet, millist sõnavara me kasutame.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Miks sa mütsi maha jätsid? Seda ei pidanud ju kohvrisse panema, oleks võinud kohe pähe panna. Inimesed kannavad peas mütse, mitte salle.
ReplyDeleteEks sa jah raputa veel soola mu haavadele :D *ilm läheb järjest külmemaks
ReplyDelete