Mulle üldiselt meeldib sellistele üritustele seltskonnaga koos kaasa elada. Sedapuhku tuli mul aga seltskonnast kuulda ka väiteid, et Rolf on tegelikult väga geniaalne muusik. Minu pärast võib ta vabal ajal seda ka olla ja mul pole mitte mingisugust probleemi ka enda arvamusest väga erineva sõnavõtuga hakkama saada. Tegelikult ju vahet pole, erinevad kogemused ja ka maitse üldisemalt. Aga minu jaoks jäi võõristavaks, kui sinna kõrvale Winny Puhhis polnud mitte midagi head, ainult haige nali, "mis naerma ei aja". Ega minagi WP-d võitjana ei näinud, selle jaoks olid nende kostüümid minu jaoks liiga palju, aga lugu oma absurdsuses oli minu meelest päris kepsakas. Ma ei kujuta ette, kelle võitu oleksin ma eelistanud, kui lõppu oleks jäänud Birgit ja Winny Puhh :D
Muidu oli tore õhtu, kus Eesti Laul nagunii pigem taustaks oli ja ka muudel teemadel arutleda sai. Näiteks presidendi vastuvõtu teemadel, mille kohta ma pole veel oma selget seisukohta välja töötanud. Aga ma töötan selle kallal :)
Täna käisime Ruudiga lõpuks vaatamas meie kinos juba (minu meelest) oktoobrist saadik näidatud filmi "Niko ja lendavad põhjapõdrad". Jepp, see oli täpselt nii jõulufilm, kui kõlab :D Väga armas ja tore vaatamine oli. Ruudi pani piduliku sündmuse puhul isegi valge triiksärgi selga ja nõudis ka lipsu, aga selle mõtte laitsin maha. Eelkõige seetõttu, et tal pole lipsu. Liigontlikku outfiti mahendasid pisut lõhkised teksad, mille vanaema Ruudile ostis ja millest ta isegi magades hästi ei raatsi loobuda.
Filmi vaatamise ajal mõtisklesin nende mehhanismide üle, mis muudavad ühe filmi maailmakuulsaks ja jätavad teise vaid kohaliku tähtsusega linateoseks. Niko-filmis oli ju samamoodi olemas kõik, mis nt "Jääajas", aga miskipärast on "Jääaeg" hullusti palju kuulsam. Sellega seoses tuleb mul meelde, et mina, vana filmipõlgur, vaatasin ju mingi aeg "Kuninga kõnet". Ja mulle kangesti meeldis.
Ja lõpetuseks minu lemmik selleaastaselt Eesti Laulu konkursilt
Marie Vaigla oli ka minu lemmik.
ReplyDeleteMul mängis telekas teises toas taustaks. Eelnevalt polnud ennast kogu teemaga kurssi viinud. Kui aga see tüdruk, Vaigla, laulma hakkas, tegi see tähelepanelikuks. Läksin televiisori juurde vaatamagi. Hiljem teadlikult finaali vaadates ja sinna pääsenud laule kuulates jõudsin veendumusele, et see oli just see laul, mida vaja: Eurovisioonil oleks sellel laulul ja esitusel olnud potensiaali.
ReplyDeleteNüüd, teemaga kursis olles on mul kahju, et Eurovisiooni rahvuslik voor on hämatud hoopis teiste kriteeriumidega, Eesti laulu valimisega.