Sportlik mina vol 8 ehk uued jooksutossud

Lisaks juba mõnele mainitud asjale sain sünnipäevaks ka uued papud, jookuspapud. Kellelt muult ikka kui mitte vanematelt :)

Empsiga koos käisime ostmas, mis oli väga hea, sest tema aitas mul säilitada kainet meelt ning meenutas, et jookusjalanõude juures on oluline ikka see, et oleks mugav ja mõnus, mitte see, et oleks ilus. Tänu sellele sai valituks säherdune tossupaar.

Erakordselt mõnusad on. Seepärast ongi vist hea, et nad nõnda hullumeelsed välja näevad, sest muidu tekiks kiusatus neid kogu aeg jalas hoida. Tegemist on mudeliga  Asics Gel Phoenix 6 ja geeli on seal tõepoolest. Õudselt mõnus ja pehme on joosta. Ma ju 98% ajast lippan asfaldi peal, mis tegelikult ei ole jalgadele kasulik. Ausalt öeldes jookseks hea meelega metsas, aga tundub jabur kuskile sõita selle jaoks, et hakata jooksma. Olen mänginud mõttega sõita jalgrattaga metsa, aga kuigi ma olen täiesti võimeline parkima oma ratast poe ette ilma lukustuseta, tundub ratast üks metsa jätta liiga riskantne. Ja noh, rattaga koos ma ka jooksma ei hakka :)

Igatahes käisin muidugi kohe katsetamas ja tegin uue rekordi, mis võis natuke tulla ka sellest, et ma olin juba kostüümis, kui mulle tuli meelde, et ma unustasin pulsivöö peale panna, nii et jooksin ilma, mis tähendab, et pulss oli kindlasti kõrgem, kui ma tavaliselt luban. Ma ju muidu hoian seda üsna madalal, mis tähendab suhteliselt aeglast tempot. Eh, ma näen joostes kindlasti suht tobe välja - uhked tossud, trennipüksid- ja pluus, pulsikell. Ja siis selline jalutav tempo :D Olen mõtisklenud, kas äkki hakata jooksma maskiga, aga siis mõtlen, et tegelikult on ju äge, et ma teen tervisesporti ja mis seal ikka, et ma nagu tuul ei lippa, vaid niiviisi omas tempos hängin.

Igatahes olen jätkuvalt tegudel :)