Kadedus

Ma ei ole üldiselt väga kade inimene, aga sellist kirja hommikul oma postkastist leides tundsin tõesti kerget torget:
 Tervitusi Türgist. Ilm on väga on soe-õhk 26-27 kraadi, ainult vesi on veel külm 17-18 kraadi. Hotell on viisakas ( 4 ****), liinast väljas,  söök ja jook prii. Lööb ainult välja vana viga- ilma rahata õlu ja raki ei ole nii hea. Eile õhtul küll emaga jõime söögi kõrvale rakit ( kohalikku aniisiviina), kuid läksime juba kell 9 magama. Rahvas jauras siin osaliselt hommikuni. Hommikul kell 5 ei saanud veel akent lahti teha, sest all basseini ääres rahvas alles pidutses.
Praegu lôpetame hommikusöögi.

Aga mina???? Ma pean homme kuus tundi ühe koha peal istuma (ma olen juba ette kindel, et mu kõht hakkab lõpuks korisema), lisaks on Heiko ära ja Ruudi köhas, nii et ma pean homme viima lasteaeda lapse, kes ei kvalifitseeru päris terveks. Loodame, et tänased jõhkrad ravivõtted avaldavad ka mingit mõju.