Fanatism ja ökoloogiline tasakaal (10. august)

Teine väga mõnus kogemus tänasest päevast tuli paigast nimega Eden Projekt. Tegemist on põhimõtteliselt suurel maa-alal asuva botaanikaaiaga, kus eksponeeritakse taimestikku vihmametsadest, vahemerelisest kliimast ja siis sellest, mis ümbritseb nii inglasi kui ka eestlasi ehk midagi parasvöötmelise kliima laadset.

See kõik on muidugi ka tore, aga miks see koht mulle tõeliselt meeldis, on IDEE, mis selle taga on. Nimelt on Cornwall üsna vaene kant (oh, kui ma vaid jõuaks üles kirjutada ka seda informatsiooni, mida ma siin kõrvadega olen saanud), eelkõige seetõttu, et veel vähem kui sajand tagasi olid siin suured tina- ja savimaardlad. Nüüd on need tühjaks tehtud, asemele on jäetud aga laastatud maastik ja inimesed, kel pole tööd. Niisiis, ühte sellisesse mahajäetud savikaevandusse otsustas mees nimega Smit rajada aia, mis näitaks inimestele, kuidas kogu maailm on seotud taimestikuga, kuidas taimed üksteist mõjutavad ja kuidas inimesed tegelikult sõltuvad taimedest. Et Eden ongi paik, kus tõepoolest ongi kõik nii, nagu see oli alguses. Loomulikult kulutas mr. Smit meeletul hulgal aega, raha, närve jmt, et seda projekti käima lükata, sest suurem osa inimesi oli kas selle vastu või suhtusid väga skeptiliselt. Viimane pole muidugi midagi väga kummalist, kuna selleks, et sinna vanasse kaevandusse üldse midagi sai tegema hakata, tuli esiteks välja mõelda, kuidas saaks lahti väikesest järvest, mis seal laius. Selle vastu on neli hiigelsuurt veemahutit ja kuus ülivõimsat pumpa...Teiseks puudus muld, mis toodi kohale poole aastaga nelja veoautoga kuus päeva nädalas tööd tehes...jne jne. Ehk siis mr. Smit on hull:) Aga suurepärane, sest see keskus on tõesti külastamist väärt. Juba oma välisilme pärast – materjal on eriti haitek kile, mis ei juhi soojust ja mida on kerge parandada ja kasvuhooned näevad välja nagu suured kärjed.

Mulle isiklikult meeldis eelkõige vihmametsa paviljon ja just see, et hästi palju juhiti inimeste tähelepanu loomulikule ja normaalsele käitumisele. Üks temaatika, mida puudutati, oli see, et inimesed eemalduvad oma traditsioonilisest toidulauast, hakates tarbima liiga palju rasvast liha, poolfabrikaate jne, lihtsalt sellepärast, et need on nii kättesaadavaks muutunud. Teine läbiv teema oli fair trade kaubandus, eelkõige banaanide näitel, aga ka kohvi ja suhkruga seoses. Kuna tegemist peaks olema puhtažanrilise reisikirjaga, siis ei hakka ma sellest rääkima, kasutan muid kohti, aga lihtsalt soovitan kõigil natuke mõelda selle peale, KUIDAS selline kraam meieni jõuab ja kes saab rikkaks, kes jääb vaeseks. Peace!
EDIT
Link ka
http://www.edenproject.com/