Amalia ja kaasaegne kunst

Kunagi hästi ammu ostsin endale pileti lavastusele "Amalia". See oli umbes siis, kui oli esietendus. Kuupäeva valisin selle järgi nii kaugele, et mu tunnikoormus oleks piisavalt väike, et tagada ärkvelolek ka väga aeglaselt kulgeva loo puhul.

Tegelikult ma muidugi valisin hoolega, millele pileteid osta, sest seda ma ju teatriga alati teengi. Aga noh, "Hirm sööb hinge seest" kõlas tutvustuses väga põnevalt, aga tegelikult nii põnev ei olnud. "Amalia"on lugu autismist. Ja sellest, kuidas autistlikku last kasvatada, teda ühelt poolt hoida maailma eest, aga samas talle siiski ka elamisväärset keskkonda pakkuda. Selles konkreetses loos oli hoidmist oluliselt rohkem kui elamisväärsust, sest mida ilusat on 17-aastase neiu elus, kui ta tohib kaubanduskeskuses käia ainult kaaslasel käest kinni hoides. Või kui ta arvab, et kord kuus muutub ta viieks päevaks lapseks, kes peab mähet kasutama. Samas uskus Amalia isa siiralt, et ta teeb kõik kõige paremini oma lapse jaoks. Nagu me kõik vist usume...

Mulle väga meeldis. Üldse on mulle viimasel ajal väga meeldinud etendused, mida vaatamas olen käinud. Näiteks "Meie aja kangelana". Või "Mere märgid".

Klaudia Tiitsmaa mängib Amaliat hästi armsalt, muusika on tore. Ja lugu ise on ka selline südamlik. Soovitaks vaatama minna, aga sel hooajal enam ei saa, sest etendused on välja müüdud. Eks teistele meeldib ka :)

Seoses sellega, et me lapsevanematena teeme enda arvates kõik kõige paremini oma lapse jaoks meenus mulle, kuidas me käisime Ruudiga kaasaegse kunsti näitusel. Näitus on üleval raamatukogus ja kuna me käisime Ruudiga jälle raamatujahil (mina, kes ma üritan oma lugemislauda mitmekesistada, lahkusin Bridget Jones´i uue raamatuga. Ja Ruudi laenutas anatoomiat), sõitsime lifitga ka kolmandale korrusele näitusesaali.

Mulle näitus väga meeldis. Aga ma kahtlustan, et mõnevõrra mugavam oleks olnud seal viibida ilma ühe seitsmeaastaseta, sest ma pole siiani päris veendunud, kas ma olin oma ülesannete kõrgusel, kui selgitasin talle prostitutsiooni ja pedofiilia olemust. Samas võiks ju inimene teada, mis maailmas toimub.

Näitust soovitan igatahes vaatama minna. Ise kavatsen uuesti minna koos giidiga. Tegemist on muuseas gümnasistide kureeritud näitusega ja nad ise teevad ka tiire-tuure.