Nagu ma juba alguses kartsin, pole suvine väljakutse üldse nii lihtne kui talvine. Aga kaks postitust on vahele jäänud väga meeldivatel põhjustel. Tegelikult ainult ühel põhjusel - sõber oli külas. Selline sõber, kes ongi päris sõber. Ma olen ikka öelnud, et minusugune sotsiopaat pole sellist sõpra ära teeninud.
Me oleme koos väga palju asju läbi teinud. Ausalt öeldes on nüüd isegi hirmutav mõelda, millest kõigest me oleme koos puhta nahaga välja tulnud. Mõelda vaid, kaks 17-aastast tütarlast, kes on veenudud, et nad on maailma valitsejad, kellele on peaaegu kõik lubatud. See ei ole turvaline kooslus :D Aga sellest, mida me koos oleme teinud, ei kahetse me mitte midagi!
Raske on välja tuua üht-kaht seika. Võibolla see lugu, kui me natuke eneselegi ootamatult Pilvepillerkaarele sattusime? Või maakondliku Aliase-võistluse ülekaalukalt ära võitsime? Või Portugalis apesine raksutasime? Või gümnaasiumi viimases klassis raamatupidajaliku täpsusega oma eesti keele õpetaja hilinemisi üles märkisime? Või raadiot tegime? Või keset ööd meie kooliteatri valgustajaL mäest alla kelgutasime? Või ükskõik milline hääletamine ükskõik millises suunas? Või meie kirjavahetus?
Ma ei tea, milline lugu on kõige parem, helgem, ilmekam. Kõik on toredad, kuigi oleme ühel nõul, et uuesti seda aega läbi elada ei tahaks. Aga meenutada on lõbus.
Kindel on see, et iga aastaga oleme saanud veel ilusamaks, targemaks ja paremaks. Ja see, et ta jutu sees rahulikult märgib mulle: "Imelik, et Sa lasteaias käinud oled..." viidates ilmselgelt minu mitte liiga hästi arenenud sotsiaalsusele, mis on üks põhilisi argumente, miks lapsed peaksid lasteaias käima, näitab nii kenasti, kui tore ja vahetu inimene mu sõber on :D
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Mind kohe huvitab, kuidas see Aliase võistlus käis? :P Kas aega oli 1 minut? Kui palju sõnu seletada suutsite?
ReplyDeleteSee oli kuidagi turniiritüüpi võistlus - alguses pidi alagrupist välja võitlema ja siis tulid kohamängud. Vist. Igatahes sattusime mingi paariga mitu korda mängima. Ja täitsa tavaline mäng tuli läbi teha Aliase laual, kes enne lõppu sai, see võitis. Sõnade arvu enam ei mäleta, aga igatahes oli neid PALJU, mis me 1 minuti jooksul jõudsime ära seletada.
ReplyDeleteSee kestis mu meelest isegi kaks päeva, nii suur üritus oli :D
ReplyDeleteJa ma jätkuvalt olen seisukohal, et just need lapsed, kes lasteaiast võimalikult palju pääsevad, on kõige paremas seisus normaalseks sotsiaalseks inimeseks areneda. Kui sul ikka iga päev keegi asju käest kisub ja ümber lükkab ja kõrva karjub... See võibolla ei tekita suurt armastust inimeste vastu tulevikus :D
Mina olen eluaeg "süüdistanud" lasteaias mittekäimist oma ebasotsiaalsuses. Esimene klass oli ikka väga kole aeg ja ega pärastpoole ka paremaks ei läinud. Inimesed ütlevad mulle siiamaani, et ma käitun imelikult ja ei oska suhelda.
ReplyDeleteEhk on see siiski seotud pigem su isiksusega? Mulle on jäänud mulje, et lasteaed aitab sotsiaalsusele kaasa nende laste puhul, kes on juba loomult sotsiaalsed. Need, kes armastavad pigem omaette nokitseda, satuvad lasteaias veel suurema pinge alla.
Delete