Mööda minnes näppisin Michael Korsi kingi ka. Ja ega ikka ei mõistnud küll, miks nad nii hinnatud on. Äkki teevad nemad jalas topeltnurrrrr ja keelduvad veel tungivamalt? Mind igatahes ei kõnetanud. Veel.
Poodi sattusin tegelikult sellepärast, et käisime prl S-i vaatamas. On täiesti uskumatu, et meie oma riigis, täpsemalt meie oma peres, võivad toimuda täiesti doktorhausilikud lood, kus inimene on segaste sümptomite käes vaeveldes üle nädala tipparstide käe all, kes ei oska öelda, millega on tegu. Diagnoosid tulevad ja lähevad, "head" diagnoosid hakkavad otsa saama. Kuni lõpuks selgub, et tegemist on millegagi, mille mõistmiseks ka mu arstiharidusega õde on sunnitud manuali lahti lööma ja järele uurima.
Nüüd vähemalt algas ravi, mille tulemusena muutusid armsad karvased kääbikujalad armsateks neiujalgadeks. Karvad muidugi nii kergesti ei kao, aga ka selle vastu rohtu - Selveri laadapäevadel müüakse nimelt hea hinnaga raseerijaid. Hulgi.
Päev oli tegelikult vaatamata meie kurvatoonilisele eesmärgile väga tore. Ma pole ammu oma õega nõnda rahulikult ja mõnusalt aega veetnud.
No comments:
Post a Comment