Sain täna pärastlõunal lasteaiast kõne. Kodanik Ruudolf on jälle haige.
Me saame jälle harjutada logistika kõrgemat taset. Esialgu tundus, et kolme peale (mina, hr H ja pr Vanaema) saame hakkama. Pärast seda, kui ma avastasin noormehe kõhult tundmatut päritolu punased täpid, näib olukord keerukam. Lasteaias levisid nimelt poolteist nädalat tagasi tuulerõuged. Ruts pole neid põdenud.
Iseenesest olen ma muidugi seda meelt, et tuulerõuged tuleb läbi põdeda. Ja muidugi on hea, et see tundub juhtuvat praegu, mil mu koormus on väiksem kui veel nädal tagasi. Aga no ikkagi. Selle haigusega läheb ju pikalt, mis tähendab, et ma lähen halliks selle logistika peale, sest ma tõesti ei taha oma töölt puududa. Ja sedapuhku mitte rahalistel, vaid sisulistel põhjustel. Selline karjääritädi olen.
Muidugi võib ju olla, et poiss sõi eile külas käies kilo šokolaadi salaja ära ja nüüd on tal allergiline reaktsioon.
No comments:
Post a Comment