Meeleheitel rindereporter annab teada, et neab maapõhja kõik inimesed, kes on seotud sellega, et eesti keele eksam on nii pikk. Ma olen hullumas. Huvitav on see, et ma pole kindlasti mitte hüperaktiivsusele kalduv inimene. Aga see sunniiviisiline ühel kohal istumine on füüsiliselt raske. Ma ei räägi sellest, et igav või tüütu on, ma räägin raevust, mis mu sees tuure kogub. Ma tõesti ei ole nõus minema Euroopasse bussireisile. Ja see pole snobism, vaid kaasasündinud hälve.
Aga rindeteated siis ka esmase emotsiooniga - lugemisosa on igav :D Mingis mõttes väga sarnased tekstid, kuigi žanriliselt on ilukirjandusest teaduseni. Küsimused on see-eest jõledad. Ühe variandi puhul sügasin küll kukalt ja mõtlesin, et just seda oleks tore hinnata, saaks ehk isegi lõpuks küsimusest aru. Kaks varianti neljast on minu meelest täitsa sooritatavad, üks on selline nibin-nabin ja üks siis lootusetu. Aga kirjandi teemavaldkonnad on küll mõnusad, kirjutada annab nii homodest, Ukrainast kui ka "Ekke Moorist" - igaühele midagi.
Eks ükskord selgema peaga kirjutan uuesti. Siis juba möödunud lahingust :D
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Aga miks sa ei ole nõus? Või noh, üldse, mis sa siis lahenduseks pakud? Pedagoogitöö tundidest välja jääv osa kellelegi... millelegi.. teisele tegemiseks anda?
ReplyDeleteKaur, kui Sa uuesti loed, siis näed kindlasti, et ma pole nõus bussiga Euroopasse sõitma. Eksamil istun ja piinlen, sest see on mu töökohustus, aga Euroopasse sõidan lennukiga.
DeleteMa saan aru, et sa vihjad klassiekskursioonile... (Või ei vihja? Kas lugeja peaks või ei peaks ridade vahelt midagi välja lugema? Ma võin su lauseid sada korda lugeda, infot on neis vähevõitu.) Aga kui õpilased ei saa või ei taha lennata, siis mida teha? Mitte minna Euroopasse? Mitte teha klassiekskursiooni?
ReplyDeleteMa olen suurepärasest P tähega foorumist klassiekskursioonide kohta lugenud, tundub sihuke lõputu ja lahenduseta teema olema. Ühelt poolt tore, kui lapsed koos reisivad. Teiselt poolt - miks peaks keegi kantseldama mitutkümmet joovat ja keppivat ja kevadiselt hullu inimhakatist... Ja veel bussiga sõites... Aga keegi ju peaks.. või ei peaks...
Aaaa, okei. Tegelikult ma ei mõelnud klassiekskursioone, lihtsalt iseennast mõtlesin.
ReplyDeleteKlassiekskursioonid on omaette lahe teema. Üldiselt on minu kogemus koolidega, kus ma olen töötanud, selline, et aastas toimub maksimaalselt kaks pikemat reisi, mis on ülekoolilised, mida korraldavad tõesti õpetajad, kes sellest rõõmu tunnevad. Ühe klassiga ei tule reisid välja, sest paljudel peredel kahjuks pole võimalus seda oma lastele lubada.
Mina pole siiani tundnud endas julgust võtta vastutust välisreisi korraldada, ma olen Eesti-sisestegagi pinges. Südametunnistusepiinu ei tunne selle pärast, et pole oma lapsi Pariisi viinud, minu meelest on Hiiumaa silmaringi mõttes ka väga hea sihtkoht.
Novot, nii võib minna, kui blogida liiga napilt. Blogivälist taustainfot mitteomavad lugejad teevad omad järeldused ja siis kommenteerivad täiesti mööda. Mis oleks siis lahendus? Minusugustel kolmandatel isikutel mitte lugeda? Mitte kommenteerida? Aga miks siis üldse blogida?
ReplyDeleteKui ei ole klassiekskursioon, siis kuidas see lennuk-vs-buss üldse teemaks on? Sõida kuidas meeldib...
Mis sa jorised :D Nüüd sai ju kõik kenasti selgeks. Ka blogivälist taustainfot mitteomavate inimeste jaoks, ma loodan :)
ReplyDelete