Praegu mõtlen muidugi rõõmuga muidugi sellele, et juba nädala pärast tuleb Strasbourgi-tripp. Meil on kaasas paar udu. Ja lisaks on kogu meie juhendajate seltskond paras udutajate kooslus, nii et potentsiaali sel ettevõtmisel on. See on tore osa, et ma olen nii umbes märtsist alates väikeste ajavahemike tagant hr H-le meenutanud, et ma lähen mõneks ajaks ära. Ja veel sel nädalavahetusel suutis ta üllatuda :D Mõned ikka oskavad elada nii, et nad ei koorma end üleliigse informatsiooniga. Erinevalt minust, kes ma suutsin täna tervet hulka inimesi üllatada teadmisega, millised punktid üks eelmise aasta lõpetaja eesti keele eksami eest sai. Tegelikult mäletasin ma seda küll üksnes seetõttu, et need punktid tundusid mulle uskumatult kõrged selle konkreetse inimese kohta. Aga ikkagi, ma puutusin temaga kokku ühel tsüklil, mis ei olnud eesti keel. Ja ikka mäletasin. Nii et faktimälu on mul jätkuvalt hea.
Elu on jätkuvalt suviselt chill, täna käisin rattaga tööl. Ilma mägedeta ja koos piduritega oleks muidugi mõnusam olnud. Kolmapäeval peaks ratta korda saama, siis võin ausalt ringi kimama hakata.
No comments:
Post a Comment