...ehk Amy Jenkins "Mesinädalad"
Taas tuleb tõdeda, et pealkirjaga saab raamatu kohta KÕIK öeldud :) Tõeliselt tore lugemine, kui tahad LIHTSALT lugemisega aega veeta. Kuna ma jumaldan vannis käimist, seal kirsside söömist ja raamatute lugemist, siis minu jaoks on see just "vanniraamat".
Lugu lühidalt selles, kuidas on neiu nimega Honey, kes on abiellumas, aga kellel on südames teatav igatsus ühe teise mehe järele. Ja raamat poleks ju raamat, kui seal ei juhtuks nii, et Honey ei satuks oma südamepõhjaigatusega kokku ega põgeneks temaga.
Ladusalt kirjutatud, päris muhedad tegelaskujud, mõne koha peal minu jaoks pisut liiga vänge (helikopteriga põgenemine oleks võinud ära jääda nt), seega kokkuvõttes üllatavalt nauditav lugemine. Nauditav siis Bridget-Jonesi-päeviku stiilis, mitte Kuritöö-ja-karistus stiilis.
Mõnes kohas suisa mõtlema panev, nt armukadeduse osas - tead küll, et oled kellegi jaoks õige ja see teine on sinu jaoks õige, aga sellele vaatamata (või selle tõttu?) tekib südamesse nii palju veidraid tundeid, millest isegi aru ei saa.
Lõpp mulle meeldis. Enam-vähem. Vähemalt oli seotud eelnevaga, nii et ma ei pidanud mõtlema viimastel lehekülgedel, kust kurrrja see nüüd siis tekkis???
No comments:
Post a Comment