Kirjutamisväljakutse päev 5 ("Raamatukogud")

Raamatukogud teevad mind tõepoolest õnnelikuks. Juba algklassides armastasin olla raamatukogus, laenutada sealt raamatuid, aga ka lihtsalt niisama aega veeta.

Ülikooliajal sai raamatukogu veelgi olulisemaks, seal sai käia arvutiklassis vajalikke töid tegemas, kuid põhirõhk oli siiski lugemissaalides trükitud materjaliga töötamine.

Sel aastal olen käinu viisakal hulgal kordadel kohalikus raamatukogus lugemist nõutamas. Natuke vähem viisakal hulgal kordadest olen pidanud viivist maksma. Õnneks on meil nüüd raamatukogu ukse ees kast, kuhu saab igal ajal raamatuid sisse kukutada. See on natukene vähendanud minu probleemi tagastamisega, sest nüüd saab raamatuid ära viia ka pühapäeval.

Ka Ruudi on suhteliselt harjunud raamatukogus käima. Vahel ta küll piriseb, et ma nii pikalt riiulite vahel käin, aga üldiselt lepitab teda lifti olemasolu selles majas üsna hästi :) Lasteosakonnast saab "LasseMaia detektiivibüroo" raamatuid ka, see on väga suur pluss.

Kõigi nende raamatukogude juures on väga oluline ka minu tööl olev raamatukogu. Esiteks on meil väga normaalse valikuga raamatukogu, ei ole ainult eelmise sajandi klassika, täitsa moodsaid asju on ka. Lisaks saab ilusasti paludes uusi raamatuid ka tellida. Teiseks on raamatukogus töötavad inimesed minu igapäevaelus väga tähtsal kohal.

Meie raamatukogu juhataja on sel sügisel palju haige olnud. Ta ei ole väga seda tüüpi inimene, kes tahaks oma isiklikke asju jagada, seega võtsin tema haigusi lihtsalt kui haigusi. Kuni nüüd eelmisel nädalal küsisin otse (pärast seda, kui ta jälle töölt puudunud oli), kas kõik on ikka hästi. Mõtlesin, et äkki on ta vanematel halvem. Aga vastuseks oli, et tõepoolest pole, sel esmaspäeval läheb ta Tartu onkoloogiahaiglasse operatsioonile...

Mõtlen tema peale hästi-hästi palju, sest ta lihtsalt peab terveks saama.