Superstaarifeil

Sel aastal olen ma kuidagi väga superstaari-lainel. Vaatan ja elan kaasa ja puha. Ma ei mäleta, et ma oleks varasematel aastatel niiviisi jälginud. Enam-vähem olen teadnud, kes on. Ja see on ka kõik olnud. Aga sel aastal on kuidagi teisiti. Praegu jäin just mõtlema, et võibolla on asi selles, et ma ei vaata hetkel ühtki teist telesaadet. Rakett välja arvatud, aga rakett ei loe, sest... ma ei tea, miks ei loe, aga ei loe :D

Igatahes vaatame koos abikaasaga igal pühapäevaõhtul siis superstaari ja elame kaasa Kristjan Kannukesele. Ta on lihtsalt nii lahe. Millegipärast on ta aga viimastel nädalatel muudkui ohukolmnurka sattunud, mis on pannud mind tõsiselt muret tundma tema saatuse pärast. Kui tema ka peaks välja kukkuma, siis ei oleks seal enam mitte kedagi vaadata.

Nii, eile õhtul vaatasime jälle ja minu näriv kahtlus muudkui suurenes ja suurenes. Kuni lõpuks ei pidanud ma enam vastu ja pahvatasin: "Äkki peaks hääletama?" Ma ei hääleta kunagi nendes saadetes, pigem mõtlen vaikselt omaette kodus, KES ometi on need inimesed, kes raiskavad oma raha nii mõttetu asja peale. Aga seekord oli mure suur ja hr H oli varmalt nõus, et äkki tõepoolest. Polnud ju Kristjan oma eilses saates ülemäära atraktiivne.

Hingasin sügavalt sisse ja andsin oma hääle, mõeldes, et äkki just minu kõne osutub kaalukausiks. Olin endaga üsnagi rahul, kuni...

... mulle meenus, et me vaatame ju kordussaadet, sest kes ikka viitsib kolm tundi teleka ees istuda, kui on võimalik pooleteisega hakkama saada :D

Õnneks pääses Kristjan ka ilma minu hääleta edasi.