Andekas ja segane

Mina: "Oh, tead, meie lapsest saab nüüd hoopis korvpallur!"
Hr H: "???"
Mina: "Jepp, lasteaias hakkavad toimuma korvpallitrennid."
Hr H: "Ja kuidas see välja peaks nägema? Ruts seisab väljaku ääres ja õiendab: "Ma tahan ka palli!!!!" Ja kui palli korvi ei saa, siis viskab palli ära ja läheb joonistama?"

Pärast seda, kui olime mõnda aega naerdes mööda põrandat viselnud, muutusime tegelikult kurvaks. Sest kuigi konkreetne kujutluspilt on kerge kunstiline liialdus, on tegemist siiski liialduse, mitte väljamõeldisega.

Lisaks rääkisime täna ka Ruudi õpetajaga pikalt kooliminekust, sest ma olen järjest rohkem ja rohkem kahtlema asunud, kas poiss on ikkagi valmis. Õpetaja vaatas mõtlikult Ruudit ja ütles täitsa siiralt: "Ega tema puhul ei saa garanteerida, et pooleteise aasta pärast olukord parem oleks. Ta ei hakka kunagi alluma nii nagu teised lapsed."

Kõige selle põhjal tegime täna õhtul spontaanse otsuse - lükkame koolimineku aasta jagu edasi. Sellega seoses pääseme nõustamiskomisjonidest ja muust stressist. Sest kui on võimalik midagi edasi lükata, siis miks mitte seda teha. Ja lisaks arvas hr H väga tagasihoidliku inimesena, et "kui ta hiljem kooli läheb, siis paistab välja, et ta on andekas ja segane. Praegu on ta lihtsalt segane."