See on nüüd raamat, mille ma endale ostsin. Miks ma seda tegin, ei tea isegi. Tahtsin mingi raamatut ja selle kohta olin kuulnud, et on hüva kraam. Pärast lugemist on mul küll tunne, et ostmine oli selle raamatu kohta liig. Näib, et "Troonide mängu" põhiline edu johtub siiski seriaalist, mitte raamatust. Või ei saanud ma raamatust lihtsalt aru :D Igatahes jään kõhklevale seisukohale. Minu maitse jaoks liigpalju õukonnaintriige, mingis mõttes sarnaneb "Kuningliku salamõrtsukaga". Jällegi on kõik olemas, isegi seks, armastusest, reetmisest, vabadusest ja õiglusest rääkimata. Mu lemmikdetail kogu raamatus oli ilma seinata vangikamber, mul tulevad siiani judinad peale puhtalt sellele mõeldes. Kõrgel-kõrgel asuv kamber, ilma seinata ja kergelt viltuse põrandaga. Piinamise kõrgem tase, mis muud. Mis mulle üldse ei meeldinud, on see, et esimese raamatu lõpus ei saabund mitte mingisugust lahendust mitte üheski liinis. Ma saan aru, et jällegi üks sari, aga iga raamat võiks siiski olla ka omaette tervik. Sellise kombel, nagu praegu oli, tundsin mina end lõpus tõeliselt petetuna.
Mõte ehitada raamat üles igas peatükis erinevale tegelasele keskendudes on päris kepsakas, kuigi mitte väga originaalne. Alguses ajas pisut segadusse, hiljem hakkasin nimedes paremini orienteeruma, siis polnud enam vahet. Tegelastest kõige huvipakkuvam oli Kääbus, tema osas tahaks tõesti teada, mis on tema motiivid, aga ma pean tunnistama, et see oli ka ainus, mis mu uudishimulikuks teeb. Ülejäänu (eelkõige siis "maailmavallutusplaanid") jätab mind suhteliselt ükskõikseks.
Ühesõnaga, mitte päris minu teetassike, kuigi arvatavasti mitte halb raamat, lihtsalt mitte päris minu žanris. Üks minu arvamusega sarnane kirjatükk
Ja Hargla ülistus sellele sarjale
No comments:
Post a Comment