Ma olen elus lugenud ühe raamatu

See on lause, millest ma kogu oma suure ja kõikehõlmava mõistmispüüdega ei suuda aru saada. On see number selles lauses siis üks, kaks, kolm või seitse. Ja ma ei räägi siinkohal sellest, et ma ei mõista, kuidas suudavad inimesed niiviisi elada, et nad on nii vähe raamatuid lugenud. See on kummaline minu meelest, aga siiski inimlikul tasandil arusaadav. Inimestel on erinevad huvid ja mina näiteks ei armasta filme/seriaale vaadata. Või autoraadiost Klassikaraadiot kuulata. Või mida iganes. ARUSAAMATU on minu jaoks see kerge uhkusevarjundiga deklaratiivsus selles lauses. Ma olen elus lugenud ühe raamatu. Jumal küll, miks peaks keegi seda kuulutama. Minu jaoks on see sama loogilne, kui keegi teataks seltskonnas, et oh, teate, ma olen elus kolm korda oma intiimpiirkonda pesnud.