Tehtud!

Esimest korda selle viie aasta jooksul, mil oleme siin elanud, õnnestus mul hääletajad peale võtta :) Võin endaga peaaegu rahul olla. Ainus, mis nüüd kripeldama jäi, on see, et ma ei saa aru, miks pagana päralt need inimesed Jõgevale tahtsid sõita. Inimesed võivad loomulikult sõita sinna, kus neil soov on, aga hiigelkohvriga Mustveest Jõgeva kaudu Tartusse tundub natuke imelik. Aga hääletajad olid juba autoukse kinni löönud, kui mu aeglasevõitu mõtlemine infole järele jõudis ja nii põletav see küsimus ka polnud, et uuesti nende juurde sõita.

Teiseks on mul tehtud eneseanalüüs, ära ka saadetud, nii et järjekordne aplaus, palun!

Kolmandaks sain ma hakkama sellega, et kasvatasin endale huule peale sellise ohatise, et te kõik, kes te arvate, et olete elus ohatisega hädas olnud, teadke siis - te olete poisikesed minu kõrval. Sellistel hetkedel olen ma rõõmus, et härra H juba uues elukohas viibib.

Aaa, sellest pole ma ju ka veel kilganud, et meil on olemas nüüd korter (kuhu mahub umbes 1/5 meie kraamist, nii et olukord hakkab juba tõsiseid märke ilmutama), sellises kohas, millega mul pole elu sees mingeid kokkupuuteid olnud. Aga asub minu tulevase töökoha lähistel, mis on tore, sest liikumine on ju saatanast, eksole.

Sirkka aktusel vesistasin ka nagu tola, ma ei teagi, miks. Äkki sellepärast, et tundub nii ebaõiglane, et nüüd, kui mina lähen sinna linna, läheb tema ära ja mitte Tartusse või Tallinnasse, vaid fk Prahasse, peaks vist oma kaasrühmajuhendajaga rääkima ja võtma ette koolivaheajareisi Tšehhi.

Oma rühma laste nimekirja sain ka kätte, 22+16 (?) vantsi. Need 22 (humanitaarikat) on vist pigem minu vastutada ja 16 (kunstikat) Monika omad. Aga ma ei tea, klassijuhatmise mõttes tuleb neid koos vaadelda, aga ma ei saa aru, kuidas saab olla üks grupp 38 inimesega, see on ju mass :D Lisaks on neil nii paljudel ühesugused nimed, nii et ma olen juba ette ärritunud.

Peaks pakkima. 
Aga ei viitsi.
Otsin parem mingi mõnuse annus HP-d ja pakin pärast.