Täna siis selgus, et lugu peksmisest oli tugevasti liialdatud. Peksmine toimus, seda küll. Ja lõualuu oli paigast ära ka, aga mitte midagi nii õudset. Hambad, mis sündmuskohalt leiti, kuulusid hoopis kakluse teisele osapoolele, nii et jama on selles loos veel kõvasti. Kehv osa on tegelikult selles, et poiss ei saanud abi nii kiiresti kui vaja, seega on silmanärv kahjustatud, kui palju ja milliste tagajärgedega, seda ei tea veel. Igatahes liigub ta juba täiesti omal jalal ringi, nii et midagi meeletult halba vist siiski pole.
Kuidagi sürreaalne tunne on, liiguks nagu korraga kahes erinevas paigas ja sellega seoses on taas motivatsioonikriis. Ootan juba streiki :D
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment