Niisama värki-särki

Kui Ruudi esimest korda elus kokkuvõtvad hinnangud sai, oli see väga põnev. Teisel korral oli see juba palju vähem põnev, kuigi loomulikult lugesime huviga. Jätkuvalt olen ma rõõmus, et ta saab sõnalisi hinnanguid, mitte numbreid, sest muidu ma peaksin kõik selle ise välja mõtlema. Laias laastus läheb kõik väga hästi, ainult tunnis töötamine on ... ikka selline pooletoobine. Vahepeal, kui käitumine jälle päris käest hakkas minema, suhtlesime õpetajaga igapäevaselt, aga siis hakkas tagasiside juba üsna veidraks minema, nii et vaikselt nii tihe vastukaja hääbus, mille põhjal ma järeldan, et läks vist paremaks. Viimastel päevadel tulid päevikusse õppetöö kiituste kõrvale ka töökust kiitvad kommentaarid tulema, nii et natuke on seis vist helgem.

Ükskord pidid nad koolis omal valikul ühe luuletuse pähe õppima. See polnud probleem. Probleemi polnud ka sellega, kui klassis tuli luuletus ette kanda. Jamaks läks Ruudi jaoks asi siis, kui klassis tuli otsustada, kelle luuletus ja lugemine oli kõige ägedam, et saata see siis klassi esindama kooli ette. Ja siis tekkis reaalne oht, et Ruudi oleks pidanud minema. Isegi hiljem kodus mulle sellest rääkides oli ta üsna endast ära ja kirjeldas, kuidas tal tuli peaaegu nutt peale. Õnneks läks esinema üks klassiõde. Aga see süvenev vastumeelsus avaliku tähelepanu suhtes on kummaline.

Vahepealsetest suursündmustest minu enda elus võiks ära märkida selle, et käisin elus esimest korda Paavli kaltsukas. Kuna ma olin erakordselt näljane (täiesti müstika, aga Innove on nii vaene austus, et kohvipausil ei pakutud isegi mitte pirukaid, kusjuures inimesed tulevad ju Tallinna kokku jumal teab kui kaugelt, see tähendab, et nad ärkavad vara, et õigeks ajaks kohale jõuda. Ja siis töötavad palehigis kella neljani pärastlõunal, ilma et neil oleks üldse muud võimalust kui kohapeal pakutav kohv ja küpsised), tegime suhteliselt kiire tiiru (tunniajase), aga sain endale kaks imeilusat kampsikut.

Eile käisin ka Aida sünnipäeval. Ega ma muidu poleks jaksand end sinna kohale vedada, aga erakorraline muusikaviktoriin oli (pärimusteemaline), milles me kahjuks feilisime täiega :D Aga esimestel kohtadel olidki teemaga igapäevaselt tegelevad inimesed.

Nüüd loodan siin, et mu lemmikblogijad annavad end blogiauhindade võistlusel üles, et ma saaksin nende poolt hääletada. Ja Kaur, ma ei tea, miks ma hääletada tahan, ausalt, lihtsalt tundub tore, ei mingit sügavat filosoofiat selle taga :D