jõululainel

Täna sain poes kaks korda öelda tere vastu inimesele, keda ma ei tunne. Õpetajatöö hakkab mõju avaldama :D

Muidu elan vaikselt jõuluaega sisse. Sel aastal panime kommikotid kokku Maarjamõisa haiglale, sest Raja tänavaga ei õnnestunud ühendust saada. Ma olen selle pärast natuke kurb, aga eks kommid toovad ka Maarjamõisas rõõmu :)

Koju ostsime Ruudiga uue kaunistuselemendina jääpurikad ja piduliku jõuluaja laudlina. Ruudi arvas, et selle laudlina jaoks peaksime detsembris sisse seadma eraldi jõululaua, mida saaksime eemalt imetleda. Tavalise laua peal määrdub lina liiga kiiresti (kardab Ruudi). Seda me veel muidugi vaatame, kes julgeb määrida pidulikku jõululina :D

Kingitustega on nii ja naa, mõtted liiguvad, midagi on juba kogunenud, mõnel kohal on täielik tühjus. Aga jätkuvalt mulle kangesti meeldib kingituste mõtlemine, otsimine ja pakkimine.

Ja mõtlesin välja ka selleaastase aastalõpu kirjutamisväljakutse ülesehituse. Saab keeruline olema postitan-kord-nädalas tsüklist, aga väga tahaks sellest välja tulla. Mulle ei meeldi nii vähe kirjutada!

Ilma koolimuljeteta ei saa muidugi ühtki postitust. Tänane teema on sukapüksid, mis tekitasid tõsise draama. Ruudi ei kanna sukakaid ma ei tea mitmendat aastat juba, issi eeskujul on tal soe pesu. Aga üks klassivend/sõber (mina ei saa aru, kumb ta on) tuli täna kooli sukakatega ja õnnetuseks oli täna ka kehalise tund, nii et ta jäi kohe vahele. Riietusruumis oli selline ilkumine olnud, et johhaidiii. Ruudi vannub jumalakeeli, et tema ei öelnud, et sukakaid kannavad titad, seda ütlesid teised. Tema olevat öelnud, et sukakaid kannavad ka väga vanad inimesed, sellised 88-aastased... Pärast mõningast arutamist ostsime poest lepituskingina säraküünlad ja Ruudi klaaris suhted ära.

Ja siis nad räägivad, et "elul pole vigagi, kui oled 8-aastane"...