Medalid ja riigieksamid

Meil sattus sel aastal olema päris palju medaliga lõpetajaid, nii kuld- kui hõbemedaliga. Meil oli muidugi palju lõpetajaid ka, nii et protsendi järgi kuskil 10%, mis ei olegi väga palju.

Ikka tõstatub küsimus, kas medalid peaksid olema seotud ka riigieksamite tulemusega. Puht tehniliselt oleks seda raske korraldada, sest eksamitulemused saabuvad nii nibin-nabin enne lõpetamist, et lihtsalt ei jõuaks enam kõiki neid medaleid valmis vorpida, aga nii teoreetiliselt.

Konkreetsete inimeste eksamitulemused on pigem salastatud informatsioon. Ka koolides. Neid näeb üldjuhul õppealajuhataja, mõnikord on koolis veel mõni töötaja, kel on ligipääs EHISele, aga üldist tabelit, kus õpetajad näpuga järge ajades välja uurida, millised olid konkreetse inimese tulemused, ei ole. Õnneks õpilased ise seda infot nii konfidentsiaalseks ei pea, seega kui huvi on, siis tegelikult saab pildi kätte küll. Samas kindlasti on pilt, mis mul  sel aastal tekkis, subjektiivne, kallutatud ja kõik need muud sõnad. Aga ikkagi, mis mulle siis tundub.

Mulle näis, et kolmest riigieksamist on kõige ennustatavamate tulemustega inglise keele oma. Võõrkeeli õpitakse tasemerühmades ja tulemused liikusid rühmadega ühes rütmis - kõige tugevama rühma viied olid ka eksamil ütleme 85+ tulemusega (tahaks öelda 90+, aga ma pole päris kindel), kõige nõrgemas rühmas said nelja-viielised B1 (see tähendab siis 50+), kolmelised ei saanud taset, lõpetasid lihtsalt gümnaasiumi.

Matemaatika puhul oli seis natuke segasem, kuigi üldjoontes järgis siiski mingit mustrit, kusjuures seos tundus olevat suunapõhine, reaalis rohkem punkte kui humantitaarias, mis on on ju ka täiesti loogiline, sest reaalsema poole valijad on juba eos rohkem huvitatud matemaatikast ja nende võimed selles vallas on paremad.

Eesti keele eksam aga tundus suhteliselt loteriina :D Siin oleks vaja ehk rohkem andmeid, aga näis, et vahemik, kuhu sattuda, kõikus nii 25 punkti ulatuses. Mis on ju tervelt veerand kogu eksami tulemusest. Nõnda palju kui ma tean õpilaste varasematest tulemustest ja hinnetest, paistis mulle, et inimesed jagunesid kolme gruppi - 40-65 p, 60-85 p ja 70-100 p. Kõrgemate punktide puhul tundus kõikumine kuidagi suurem.

Ja nüüd siis küsimus, kas medaliga lõpetajal peaksid olema kõik eksamid tehtud teatud punktidele. Ja millistele punktidele? Kui ma vaatasin selle aasta eesti keele eksamit, siis pakun, et ma ise oleksin teinud selle 85+ tulemusele. Vähem ehk tõesti mitte, sest nii palju ma endasse usun küll, et õigekirjaga ma punkte ei kaota. Aga muuga - lugemisülesannetes on väga lihtne kaotada 7 punkti puhtalt sellega, et kuigi üldjoontes on küsimusele õige vastus olemas, on mõni nüanss puudu. Samamoodi on kirjandis sisu eest võimalik väga kergelt kaotada 5 punkti, sest hindaja võib (ka pärast pikka kaalumist) otsustada, et tekst pole siiski niiii sügavuti minev ja üldistusjõuline. Seega eesti keele eksamil on nõnda, et tavamõistes väga hästi sooritatud töö - keeleliselt kuni kaks viga, stiililiselt suurepärane - võib saada 88 punkti. Kui aga võtta eelduseks (nagu mõningates arvamustes ikka välja tuleb), et kuldmedalit väärib õpilane, kelle eksamitulemused on 90+, siis vähemalt eesti keele näitel tundub see mulle liiga karm hinnang.

Vaatasingi meie medalistide eksamitulemusi - suurem osa neist "põrus" just eesti keeles, saades kuskil 80 punkti. Kusjuures nende hulgas on mitmeid emakeeleolümpiaadidel, ka riiklikel, väga hästi esinenud õpilasi - kas nad siis ei vääriks oma kuldmedalit, sest sel aastal olid kirjandi teemad nende jaoks sellised, kus nad ei suutnud jõuda maksimaalse tulemuseni?

Okei, olen minagi muianud uudiste peale, kus mõnes väikses gümnaasiumis on neli lõpetajat, neist kolm medaliga. Ei tundu kuidagi reaalne, kui näiteks Treffneris on 150 lõpetaja peale ka kolm medalisti. Aga samas - medal näitab, et õpilane on kolm aastat teinud järjepidevalt tööd. Ta on õppinud, täitnud ülesandeid - kas ta on siis süüdi selles, et mõnes eliitkoolis on hindamine kuidagi rangem?

Riigieksamite funktsioon on üldse üks raskesti tabatav asi. Muidu õppetöös peaks õpetajal hindamise juures kehtima reegel - kontrollin seda, mida olen õpetanud. Riigieksamid kontrollivad seda, mida riiklik õppekava ette näeb. Aga no näiteks gümnaasiumi eesti keele riiklik õppekava ei näe praktiliselt üldse ette eesti keele grammatikat, samas eksamil moodustab õigekiri 22% punktidest. Veel suuremal määral hinnatakse seal üldisi teadmisi maailmast, mis oluliselt rohkem haakub ühiskonnaõpetuse ainekava kui eesti keele omaga. See, et õpilane on näiteks väga hästi (hindele viis) omandanud riiklikus õppekavas ette nähtud keelestruktuuri teemad, mis eksamil kordagi jutuks ei tule, ei kao ju ära, kui seesama õpilane saab lõpueksamil eesti keeles 70 punkti.

Ah, tegelikult tahtsin ma lihtsalt seda öelda, et las need medalid olla, tore ju ikka, kui inimesed on tublid ja kohusetundlikud olnud. Töövõime on ka midagi väärt.