Nüüd siis lõplikult lõppenuks kuulutatud aasta 2014

Aasta lõpp on lihtsalt vapustav - mul on õnnestunud endale okseviirus kaela saada. Ja kui tavaliselt kestavad need meie peres ühe öö, siis see on mingi jõhkram variant. Praegu saan ma juba nii palju oldud, et suudan televiisorist saateid jälgida. Kui seal parajasti toidureklaame pole.

Aga ma mõtlesin, et peaks oma aasta kokkuvõtted kuidagi ära lõpetama. Ma küll plaanisin neid jagada mitmesse postitusse, aga aega on vähe, sest vahepeal ei viitsinud kirjutada, ja täna on kehv olla ja.. Ripakile siiski ka ei taha jätta.

Palju on juba öeldud, aasta parimad hetked on samuti välja toodud, aga mõned otsad tuleks veel kokku sõlmida.

Uus teadmine või oskus, mille võtan uude aastasse kaasa:
Noh, esiteks võin öelda, et sokikanna kudumine on a) võimalik; b) arusaamatult segane. Koos hea juhendajaga pole viga, aga iseseisvalt ma sellega siiski hakkama ei saaks. Tegelikult on mul üldse tunne, et minu eas pole sellised... konkreetsed oskused enam nii olulised. Okei, kui ma õpiks traktorit juhtima, siis oleks see suur asi. Või vene keelt rääkima. Aga kõik muud oskused on kas kompenseeritvad või delegeeritavad. Tegelikult on ka traktori juhtimine ja vene keele rääkimine delegeeritav, kui nüüd järele mõelda.
Pigem võtan uude aastasse kaasa teadmise, et minu jõud seisneb stabiilsuses. Ma ei ole see, kes sildu põletades kiirelt edasi liigub, pigem ehitan silla juurde maja ja vaatan, mis edasi saab. Ja just selle tegevusega ma edu saavutangi. Ja pole mõtet endale muid asju ette kujutada.

Raamatud, etendused, filmid ja muusika, mis jäävad sellest aastast meelde
Sel aastal lugesin suurusjärgus 70 raamatut. Püüdsin veel oma nimekirja täiendada, aga ei mäleta enam kõiki. Eks need olid raamatud, mis jälgi jätmata minust läbi läksid. Ja vaadates seda, mis kirja on saanud, pole ka seal midagi väga esiletoomist väärivat. Peaks uuel aastal vähem lugema, aga hoolikamalt valima. (Heh, ma tean, et ma nagunii seda ei tee.) Aga kui nüüd midagi esile tõsta, siis ikkagi "Jacobi kaitsmine", siis kindlasti "Ime", mis on väga nunnu raamat. Ja kõige parem raamat, sel aastal oli vist R. Jacobseni "Imelaps".
Filmidest jääb kindlasti kõige rohkem meelde "Süü on tähtedel", sest see piserdamine lihtsalt väärib äramärkimist. Aga. Mulle väga meeldis ka "1+1" ja "100-aastane, kes hüppas..." 
Nähtud lavastustest jäävad meelde "Mere märgid" ja "Lovesong". Sarnased lood tegelikult.
Muusikast kindlasti Vaiko Eplik. Juba selle pärast, et Ruudi muusikakooli astudes laulis "Soorebaseid".

Keerulised ajad sel aastal
Pigem on keeruline valdkond minu elus. See on mu pere. Täpsemalt see, et ma praktiliselt ei näegi oma abikaasat. Detsember oli reaalselt selline, et ta oli nädala sees kodust eemal tööl ja nädalavahetusel kodulinnas tööl.
No ja see, kui külm oli meie kodu eelmisel talvel, oli ikka päris-päris masendav. Ma loodan, et sel aastal on parem. Igaks juhuks loodan, et uuel aastal ei lange temperatuur kordagi alla kümne kraadi.

Suurim saavutus sel aastl
Loomulikult minu sportlaskarjääri algus, millega kaasnes ka märgatav kaalulangus. Kusjuures kaalulangus on märgatav ainult mulle endale :D Vähemalt pole keegi midagi kommenteerinud. Aga jah, see et ma niiviisi lipata jaksan, on uskumatult äge. Ja noh, minu meelest näitab mu spordiindu hästi see, et ma isegi reisul olles trenni tegin. Ma olen tegija :D

Selline pisike see spordisaal oligi

Uued "asjad"
Huvitava kombel õnnestus mul sel aastal tutvuda uute inimestega, kes on päris toredad. Uued asjad minu elus on nutitelefon ja pulsikell. Ja asi, mida ma varem polnud teinud, oli joosta järjest maha pikem maa kui 1 kilomeeter.

Nüüd pole mul enam tõesti rohkem selle aasta kohta midagi öelda. Uuelt aastalt soovisin muutusi. Kahtlustan, et neid hakkab paratamatult tulema, sest juba meie elukoht on tugeva muutumispotentsiaaliga. Jään huviga ootama :)