Ongi aastaring täis. Novembrit mõjutas teatud määral see üks konkreetne sündmus, aga mida edasi, seda mõnusamaks jälle läks. Reis muidugi rõõmustas mu meeli, aga ka lihtne töine elu. Kuigi ma sellest väga palju ei kirjutanud, oli novembris Ruudiga mõnevõrra probleeme, õpetaja kahtlustas stressijärgset sündroomi. Jumal seda teab, äkki oligi, sest lapsed on tundlikud ja minu ameti tõttu puudutas see Ruudit mõnevõrra rohkem kui muidu oleks ehk puudutanud. Aga tänase päeva seisuga saab poiss jälle kiita ja on ka ise endaga rahul. Alles uurisin ta käest, kas ta on ise ka rahul endaga, et jälle lasteaias konflikte pole. Ruudi arvas selle peale, et ta on endaga kogu aeg rahul. Aga tegelikult ma näen küll, kui palju kurbust valmistab talle endale see, kui asjad kuidagi sujuma ei kipu.
Mõnusaks lugemiseks seekord koduste tööde teema. Kusjuures nüüd pole tükk aega midagi teha olnud, ainult luuletus tuli valida ja pähe õppida. Kuidagi tühi tunne on isegi :D
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment