Väga ei julge hõisata, aga ma esialgu tundub, et olen vist ikkagi võimeline tööl käima. Vahepeal viskab vähe vibama, aga fookus päris ära pole kadunud. Nädala selgroog sai tänasega sisuliselt murtud, nii et miinimumeesmärk (vähemalt nädal tööl püsida) näib olevat teostatav.
Muidu midagi väga põnevat ei toimugi. Hoian madalat profiili ja üritan endaga hakkama saada. Vahel mõtlen, kui lahe võiks olla elu, kui oleks kogu aeg hea olla. Ja väsimust ei oleks. Kui oleks näiteks jaksu koristada. Praegune koristamine on rohkem stiilis "lükkame suurema prahi diivani alla". Ja söögitegemine on "mida kena täna Selveri soojalett pakub".
Aga küll see läheb mööda.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment