Õpetaja nädalavahetusel

Visandan kiirelt ka selle, kui palju mina nädalavahetustel tööga tegelen. Puhtteoreetiliselt oleks seda kõike ju võimalik ka mingil muul ajal teha, aga mulle meeldib rahulikult mõelda ja lahendusi otsida ja uusi mõtteid endas leida, nii et ma kasutan paljuski just nädalavahetusi, et tunde ette valmistada. Kuigi just eile hr H jälle küsis, mida ma siis töö ajal teen, kui ma laupäeva õhtul tööd teen. Töö ajal tegelen ma õpilastega :D

Aga siis:
reede õhtul vaatasin üle õpikust lugemiskatkendi ("Meister ja Margarita") ja panin enda jaoks kirja, mida peab juurde rääkima. Üritasin meenutada, mis on mul olemas varasemas PP-s Bulgakovi kohta, aga arvuti avamiseks ei leidnud motivatsiooni. Teisest õpikust vaatasin üle, kas tekst on nii normaalne, et õpilased saavad sellest aru, hindasin enam-vähem mõistetavaks ja panin kirja küsimused, millele nad teksti lugemise ajal ja lõpus mõtlema peavad. Vaatasin mõnda aega kaugusesse ja mõtlesin, kuidas "Nipernaadi" filmi tunnis ära kasutada. Leidsin lahenduse ka panin endale kirja, et meelest ei läheks. Rohkem ei viitsinud midagi teha. Ajakulu umbes 40 minutit.

Laupäeva päeval vaatasin üle, millest me Aasia usunditega seoses veel rääkinud pole, aga kaugemale ei jõudnud, sest algas sotsiaalne pool. Õhtul koju jõudes tegelesin sellega pikemalt, otsisin juurde pilte ja muusikat. Kokku kulus tubli poolteist tundi.

Pühapäeval hakkasin entusiastlikult vaatama "Kõrboja peremeest", aga hr H ja Ruudi ei lasknud seda rahulikult teha. Hr H nimelt leidis, et tema meelest pole kohane vaadata pühapäeva hommikul "Kõrboja peremeest". Kui ta natuke järele mõtles, ei leidnud ta üldse ühtegi aega, mil see kohane oleks :D Ma ei saa temaga päris lõpuni nõustuda, kuigi kui ma mõtlen, et homme peaks seda uuesti vaatama, pole ma ülemäära õnnelik. Aga jah, pärast erinevaid sotsiaalseid ettevõtmisi vaatasin filmi ära. Poolteist tundi filmi pluss pausid, mil ma märkmeid tegin. Pärast seda lükkasin esitlusse veel pildid modernistidega ja lisasin modernistlike romaanide liigid. Ja vaatasin lõpuks üle Bulgakovi esitluse ja kiitsin selle heaks. Pärast kõike seda meenus mulle, et üks õpilane oli mulle saatnud oma võistluskõne, et ma seda kommenteeriks. Tegin sellegi ära. Kokku kulus umbkaudu kaks ja pool tundi.

Nii et nädalavahetusel tegelesin tööga pisut alla viie tunni. Kindlasti saaks seda teha ka tööpäevade õhtutel, aga nii on minu jaoks oluliselt pingevabam.