Raksatusega päev

Tänase päeva tipphetk oli see, kui ma oma vasaku jala väikese varba luu ära murdsin. Jooksin, kohvitass käes, ema ipadi manu, et kiiresti Murca postitust lugeda (pühapäevahommikused pannkoogid ema-isa juures), kui käis kõva raks - kohtusid minu varvas ja vanemate diivan. Ma viisakusest isegi ei karjunud eriti kõvasti, sest ema rääkis selsamal äraneetud diivanil istudes telefoniga. Ega ma tegelikult ei arvanud, et päriselt luu katki suutsin lüüa (ega ole selles praegui kindel), aga varvas on ikka veel jõhkralt valus ja peale villaste sokkide ei saa midagi jalga panna. Ja ega sel suurt vahet ju polegi, kas on katki või mitte, kipsi varvast nagunii ei panda. Tänased sammud igatahes 10000ni ei küündi.

Eile vaatasime rõõmsalt Eesti Laulu ja läksime kurvalt magama. Ma olin ausalt juba siis üllatunud, kui see võidulaul poolfinaalist edasi sai, sest minu meelest on see tobe laul. Minu jaoks on sellised lood piinlik vaadata... Kuna mu kõrvad puhtaid-ebapuhtaid toone ei erista, ei loksuta mind ei see, kui keegi hullult hästi laulab. Laura tämber näiteks mulle ei meeldi, aga see ei puutu nagunii laulusse. Nii et kurvastasime. Ruudi oli hullusti Rasmuse poolt.

Vähem või rohkem mõistlike asjade poole pealt pesin veel pesu :D, aitasin Ruudil välja valida uue kohustusliku kirjanduse raamatu sarjast "Saja rahva lood". Ta valis lõpuks Prantsuse muinasjutud, mis olid minu vaieldamatud lemmikud lapsepõlves. Kahtlustan, et piltide pärast, sest selles sarjas on üldiselt ikka päris hirmutavad pildid. Lisaks otsisin välja filmi, mida soovitas mul vaadata üks abiturient ("Candy"), aga vaatamiseni veel ei jõudnud. Vähemalt tean nüüd, et see on täitsa olemas. Umbes 15 liitrit ühepajatoitu keetisme ka Hr Hga kahepeale. Me oleme sellised suure isuga inimesed :D

Tegelikult mõtlesin ka pesu triikida, aga kuna varbaluu on katki, siis parem pikutan, söön küpsiseid ja loen äkki Murca blogi?