Eks me vaatame-kuulame-loeme (ja nemad kirjutavad) nagunii, aga ma tahan neile soovitada ägedaid filme, mida vaadata. Mis oleksid ilusad vaadata, pakuksid põnevust (kaasaelamist) ja inspireeriks, tekitaks mõtteid (, mida kirjandit kirjutades ära kasutada).
Kui ma ise omal ajal kirjandit kirjutama läksin, teadsin täpselt üht asja - valin teema, kus annab sisse kirjutada "Toomas Nipernaadi". See teema oli kenasti olemas. Vaatasin praegu üle, mis teemad tol aastal olid. Sellised olid:
1. "Otsige iseendas ja te leiate kõik." (Johann Wolfgang von Goethe)
2. Keel kui ühendaja ja eraldaja
3. Ajakirjaniku roll ja vastutus ühiskonnas
4. Kergem on lammutada kui luua
5. Väikerahvas tuleviku Euroopas
6. Tänapäeva inimese jumalad
7. Kunsti kestvuse saladus
8. "Ilus ja hirmus on inime ..." (Friedebert Tuglas)
9. Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus
10. Eesti maailmakaardil
Julgelt pooltel annaks "Toomas Nipernaadist" kirjutada :D Ma kirjutasin esimesel (mida ma mäletan tänu sellele, et tean, et Goethe oli teemaga kuidagi seotud. Mida kirjutasin, kahjuks enam ei mäleta.)
Ilmselgelt inspireeris mind abituriendina Toomas Nipernaadi tegelaskuju. Lisaks veel terve hulk raamatuid, aga las need jäävad, neist on juba juttu ka olnud. Aga oli ka mingi number filme, mis mulle tohutult meeldisid. Neist mõnda ma isegi mäletan.
Esimene tõsine elamus oli "La vita e bella", mille soundtrack on samuti meeletult ilus.
See oli film, mis mind tõsiselt raputas. Ja oli samal ajal kohutavalt naljakas, eriti kui esimest korda vaatasin ja lõppu veel ei teadnud. Näiteks see stseen on hullult naljakas
Ja jumal kui palju erinevaid kirjandeid saaks selle põhjal kirjutada :D Riikidevahelistest suhetest fantaasiamaailmani välja, vahepeal inimväärikuse, aususe, peresuhete ja eneseteostuse teemadest rääkimata.
Järgmine film, mis mind raputas, oli "Surnud poeetide ühing". Pärast seda on Robin Williams mulle kangesti meeldinud, sest loomulikult on just tema tegelaskuju ja see, mida ta õpetajana tegi, see osa, mis mind paelus. Raamatust lehekülgede väljarebimine on üks ilusamaid filmistseene üldse :D See siis:
Jällegi võimaldab kirjutada tuhandeid kirjandeid, mis käsitlevad inimestevahelisi suhteid, ausust, haridussüsteemi, eneseotsinguid, iidoleid ja mida iganes veel.
Siis meenub mulle "Beautiful Mind". Sealt on mu lemmikstseen suhteliselt lõpus, kus Nash küsib tudengilt (?), kas too on päris, sest ta on uute inimeste (reaalsuse) osas kahtlustav. Ma usun, et kõik saavad niigi aru, et ka sellest filmist annaks kirjutada miljoneid kirjandeid :D
"Trainspotting" oli ka hullult khuul, kuigi praegu suudan meenutada vaid imeilusat Ewan McGregoryt.
Kindlasti oli neid filme veel, praegu lihtsalt ei meenu.
Huvitav on see, kas sellised filmid võiksid ka tänapäevseid abituriente mõtlema panna. Või mis filmid võiksid neid puudutada? On kellelgi mõtteid? Just mängufilmid, mitte dokid (mis on ka väga head mõnikord, aga ma praegu otsin just seda n-ö ilukirjandust).
Minul oli "Lendas üle käopesa". Ülejäänud filmid meeldisid vist pigem ilusate meesnäitlejate pärast.
ReplyDeletehttp://www.imdb.com/title/tt2908856/?ref_=nm_knf_i2
ReplyDeleteVanemate ja laste suhted, eetika, kas raha teeb õnnelikuks jms
"La vita e bella"t vaatasin ülikooli ajal, nii 3. kursusel äkki. Vanas Ekraanis. Ja see on vist ainus film, millest ma mäletan, et saal oli pärast lõppu haudvaikne, MITTE KEEGI ei tõusnud enne , kui tuled põlema pandi. Käisime kolmekesi, jalutasime sõbra ja sõbrannaga Ekraanist üle tee Peplerisse, sealt Vanemuist mööda alla ja esimese sõna ütles keegi meist Kaubahalli taga. Sellest on 20 aastat möödas ja ikka on detailselt meeles, nii et see võib muljet avaldada küll, ma arvan :)
ReplyDeleteSiit äkki saad ka mõne mõtte: https://et.wikipedia.org/wiki/Ajakirja_Time_100_parimat_filmi_l%C3%A4bi_aegade
Kohe näha, et vanad sõberid :) Super filmid ja nii jõulised, et ma arvad, et need võivad vabalt puudutada ka praeguseid noori! (Meie pere gümnasist fännab näiteks hetkel ABBAt, mis minu hinnangul on üllatavam ja ootamatum kui see, kui talle meeldiks Surnud Poeetide Ühing).
ReplyDeleteMäletad, kuidas me folgi ajal kinos Trainspottingut vaatamas käisime ja itsitasime, kui pool saalitäit inimesi välja astus kui see surnud beebi koht tuli. Head nõrgad. Kuigi samal ajal oli endal ka süda paha ja kurgus pitsitas.
Minu traditsioon enne suuremaid kirjandeid oli Salingeri raamatute ja FightClubi kombo :)
Esiteks on super tore, et keegi õpetab lastele filmiasjandust. Õppekavad on kohutavalt kaldus kirjeldava kunsti poole, kuigi päriselt on filmindusel moodsate laste kultuuri-taustale suurem mõju. Alates sarjadest ja SouthParkist kuni päris-kinoni välja.
ReplyDeleteKõikide abiturientide ühte patta panek on muidugi raske. Suhtedraamat löristades vaatavad plikad vs seda mõnitavad poisid. Või on abiturient nii küps elukas, et seda hirmu enam pole?
Samas on nende kultuuritaust üldiselt alles nii olematu (mitte et nad oleks rumalad, aga noored), et neile võiks enam-vähem kõik olla inspireeriv :)
Mu enda viimaste aastate lemmik-film oli "Lahutus", https://en.wikipedia.org/wiki/A_Separation. Ja brasiillaste "Prügi". Viimaselt pöffilt "Vaikne süda". Aga ma päriselt arvan, et on üsna ükskõik, mida neile ette anda - kõik on uus ja töötab.
Vana film küll aga "Virgin suicides" ilmelt tekitab noortel palju mõtteid.
ReplyDelete"Inglise patsient" meenus veel. Tegelikult, "poindiga" actionist näiteks juba mainitud "Kaklusklubi", "Murdepunkt" - see Keanu Reevesiga? "Tantsib koos huntidega"?
ReplyDeleteMa ütleks Kylli jt nimekirjade kohta:
ReplyDeleteAngloameerika kultuuri tuleb niigi uksest ja aknast.
Näidake lastele ükskõik mida, kasvõi Euroopa meinistriimi, aga mitte seda.
von Trier, vene kino, Ki-Duk, kestahes.
Kas nad kasvõi Amelie'd on kõik näinud?
Angloameerikaga filmidel on mõningaid eeliseid - neid on netist lihtne kätte saada, nende vaatamisel ei teki keelebarjääri ja nad kergesti söödavad. Paratamatult tuleb meeles pidada, et noorte jaoks ei ole väärtfilmi vaatamine meeldiv ajaveetmisvõimalus, sest see nõuab mõtlemist, pingutamist. Et siis... juba mõttega Hollywoodi filmid on MIDAGIGI, nii kurvalt kui see ka ei kõla. (Tegelikult on noored toredad. Lihtsalt keskendumisvõime on miinus tuhat suurema osa ajast)
DeleteSeda enam peavad noored taipama, et ka väljaspool Los Angelest tehakse filme. Näiteks Venemaal. "Siberi habemeajaja", "Vend", Kontšalovski "Hullumaja"...
DeleteSee "kerge kättesaadavus" on muidugi huvitav... aspekt.
Mina soovitan "Laineid murdes". Vaatasin seda ülikooli ajal Ekraani kinos ja siiani olen vapustatud. Lars von Trier on teinud igasugust kraami, seda tasuks vaadata küll. Ja "Melanhooliat".
ReplyDelete"Picasso seiklusi"? :P
ReplyDeleteSeda olen ma juba soovitanud. Kõigile, keda ma tunnen :D
Deletea kui hingeülendavuse peale mõelda, siis miks mitte Aki Kaurismäe "Kauas pilvet karkaavat" näiteks. Küll suht vanainimeste film, aga mind küll inspireeris, kui ma olin tudeng ja ega tudeng nüüd abiturientidest nii palju vanem ei ole.
ReplyDeleteKunstniku raskest tööst pakub mõtteid ilmselt "8 ja 1/2", kuigi parasjagu pessimistlik. Teise nurga alt jälle Kaurismäe "Boheemielämää".
Hakkasin nüüd küll mõtlema, et Fellinilt oleks "Amarcord" kärsitule noorele inimesele vist kergem vaaatamine.
DeleteA kui Kaur juba Jeunet' ära mainis, siis mina soovitaks talt "Amélie" asemel isegi pigem "Kadunud laste linna".
Esitasin A.-le selle inspireeriva filmi küsimuse ja tema ütles paugust "Aeg maha".
Kas soovitusi andes tuleks ka arvesse võtta seda ohtu, et kurjad lapsevanemad lähevad kaebama, et mis perverssusi nende lastele näidatakse?
aaa no "Stalker" muidugi ka.
ReplyDeleteja siis on üks Kusturica film, mis on minu arust teenimatult varju jäänud: "Mustlaste aeg". See ei ole tema tavaline tsirkus, vaid selline hingeminevam.
Kuigi jälle, mine nüüd noori inimesi tea, äkki neile läheb korda just rohkem möllu nagu "Põrandaalustes" ja "Mustas kassis, valges kassis".
kui tahta Fellinilt midagi valusat, siis "La strada".
ja filmikunsti ajaloo huvides: "Dr Caligari kabinet". Ma muidu õudukaid ei armasta, aga see on nii ilus, et mul ei seisa meeles, et idee järgi oleks nagu õudukas.
ReplyDeleteno ja kui sakslastest juttu on, siis miks mitte "Fitzcarraldo".
ja kui me siin üleüldse filmikunsti kullafondist räägime, siis "Seitse samuraid".
"Kadunud laste linn" võiks igatahes küll noorele sobiv vaatamine olla: eepiline, veider ja väga ilus (ning üks peategelane on laps ja teine lapse aruga). Ma ise vaatasin seda esimest korda just keskkooli ajal ja olin nii vaimustuses, et vedasin väikese venna koos endaga kinno, et temaga koos uuesti vaadata.
ReplyDeleteTaevas, mis ägedaid soovitusi teilt tulnud on!
ReplyDeleteNeist saab kena soovitusnimekirja kokku :)
Ma soovitaksin mitte-ameeriklastelt: The 7th seal, Amarcord, Yojimbo, Trainspotting.
ReplyDeleteMa ei tea, kuidas mujal raamatukogudes on, aga Tartus saab Lutsust täitsa legaalselt päris palju väärtfilme laenutada, supakatega ja puha. Popimad lastefilmid võivad olla väga ära kriibitud, aga filmiklassikaga on seda muret vähem. Omal ajal "Fitzcarraldo" võtsime just sealt. Osa asju on kahjuks ainult VHSil.
ReplyDeletea USAs on muidugi ka palju filme, mis ei ole tüübiline hollivuud. Jarmusch on näiteks väga hea, mmm... võtaks näiteks "Öö maa peal" või "Kummituskoera".
nodsu (miks kurat blogger ei lase wordpressi kontoga sisse logida, kui ta ometi ise pakub seda võimalust?)
Shining, Lendas üle käopesa Nicholsoniga on ikka väga vinged. Tõenäoliselt maailma kõige ilusam film on Inglise patsient. Mõjuv on Tree of life ka. Ilusad eriti muusika poolest on Frida, Modigliani, mõtlemisainet annab 4 rooms, Inception, 12 ahvi, Existenz. Ja animafilmidest ju vapustav Paljasjalgne Ken ning miks mitte ka Vaimudest viidud.
ReplyDeleteEi saa jätta siingi toppimata Black Mirror seriaali - usutavasti noortel see juba vaadatud ja arutlemiseks on seal teemasid mõnuga.
Ma olen kõik see vahepealne aeg Su postituse peale mõelnud. Ja aru saanud, et mind on hoopis mõjutanud seriaalid. Ja äkki peakski lastele soovitama seriaale.
ReplyDeleteMatrjoškad. Inimkaubandusest
Okupatsioon. Lääne ja Ida arusaamisest õigusest ja õiglusest
Breaking Bad. Miks peab õppima keemiat
Kaardimaja. Poliitikast