Selle sinatamise ja teietamise peale olen ma juba kaua aega mõelnud. Näiteks netis ostugruppides või ka FB-s ostukirja saates. Minu jaoks on sellises keskkonnas loogiline sinatamine. Ja näiteks müügikuulutuse all olevad kommentaarid "Kirjutasin Teile kirja." tunduvad mulle ... kohatud? Nagu kõrged kontsad matkal või umbes midagi sellist. Ja ma ei oska isegi selgitada, miks see nii on :D
Päriselus olen ma suht suur teietaja. Oma majaomanikke, kellelt oleme kodu üürinud, olen algusest lõpuni teietanud, kuigi hr H on suht kohe sina peale üle läinud. Tema on jällegi suht suur sinataja.
Aga see, miks ma just täna sellest teemast kirjutada tahtsin, on seotud sellega, et ma veetsin terve päeva kolleegidega meie maakonnast (olümpiaad...:S). Mingit osa neist tean ma, sest nad on olnud mu õpetajad, mõnega olen lihtsalt varem kokku puutunud, mõni on täitsa võõras. Aga üldiselt näib mulle kolleegide puhul sinatamine kohane. Mul on selgelt meeles, kuidas ma sattusin praktikale oma endise klassijuhataja juurde ja kes kohe alguses tegi asjad selgeks: "Nüüd oleme kolleegid ja sinatame." Väga mugav. Ja kuigi ega see sina kohe hästi tulema ei hakanud, on tema lause mulle kenasti meelde jäänud ning sellest ma ka lähtun oma kolleegidega suheledes.
Ja täna sattusin paari ühe õpetajaga, keda ma varasemast üldse ei tea. Iseenesest võib vabalt olla ka nii, et ma olen temaga ennegi koos midagi teinud, aga lihtsalt ei mäleta. Meenub lugu ülikoolist, kus ma audika ees ühe võõra noormehega juttu rääkisin ja siis vabandasin, et ma pean nüüd minema, sest õppejõud tuli. Too noormees vaatas mind pikal pilgul ja tuli samasse loengusse (kus meid oli maksimaalselt kümme, nii et ei mingi Vanemuise ringi laadne massiloeng :D). Aga jah, täna see võõras õpetaja kogu aeg teietas mind. Mul läks pidevalt meelest ära ja tööhoos pöördusin ikka ja jälle tema poole: "Kuule, vaata, mis sa arvad, kas see sobib?" või midagi taolist. Teie ka üle huulte ei tulnud, kuigi tema jäi endale lõpuni kindlaks. Kõikide teistega sinatasime.
Nüüd ma ei saagi aru, kas tema oli metsas kontsadega või mina presidendi vastuvõtul teksades.
P.S Need Tallinna koostatud olümpiaadid on ikka täiega masendavad.
P.P.S võõra kooli sööklatädi selle eest ei kahtlustanud vist hetkekski, et ta võiks mind sinatada, sest ta arvas, et ma olin olümpiaadil osaleja, mitte parandaja. See võis muidugi tulla asjaolust, et ma olin külmakaitseks oma jääkaru Normi kostüümi selga tõmmanud.
Mis nende olümpiaadidega siis on? Eeldavad soome keele oskust? Pealinna-spetsiifilisi teadmisi?
ReplyDeleteMa ei oska ka netis võõra inimesega suhtlust alustada. Kui vähegi saab, siis ma seetõttu eelistan helistamist. Seal on "teie" alguses täiesti üheselt normaalne: "tere, helistan teile selle ajalehekuulutuse pärast, kas teie otsite lühisuhte eesmärgil 20-25 aastast pikka blondi kutti? no vot, tahtsin teile öelda, et mina kohe üldse ei sobi". Suurtähe probleeme suulises kõnes ei ole ja kõik on üldse loomulikum.
Tallinlased teevad hindmatuid ülesandeid :D Loomingulisi, mis oleksid toredad tunnis kasutada ja arengumappi panna, aga mis parimate keeletundjate väljaselgitamiseks on kahtlase väärtusega.
DeleteJAAAAA!!!!
DeleteMul on 7. klassi lapse eesti keele & kirjandusega kogu aeg see häda, et talle antakse VÄGA ÄGEDAID ja arendavaid ülesandeid, mida siis hinnnatakse täie rangusega. Ma näen rõõmuga, et lapsed neid teevad, aga formaalne tagasiside - nii hinded kui sisulised märkused - vihastavad mind iga issanda kord roheliseks.
Näide. Töö graffitist. Grupitöö, 4 teismelist. Töökäsk leida graffitit, pildistada, kirjeldada ja mõtestada. Laps on Banksy filmi vaadanud ("exit through the gift shop" on meil peres fraasina pidevalt kasutuses), me oleme talle tänavakunsti mõtet pikalt ja laialt seletanud. Aga lastele määratud piirkond on - Viimsi. Viimsi graffiti on 1) paar sirgeldust elektrikappidel 2) massiivne vanade tööstushoonete sodimine. Mina ei suuda sel mõtet leida, laste grupp ka mitte. Lapsed teevad massiivse koguse tööd - kammivad Viimsi läbi (osalt minu abil, sest nad ei julge ise tööstushoonetesse minna), pildistavad, valivad, teevad esitluse.
Hinne - 3.
SEST EI OLE MÕTESTATUD RAISK!!!
See on jälle koht, kus ma lähen kurvaks.
DeleteVäga äge ülesanne oli.
Seal olümpiaadil oli näiteks ülesandeks kirjutada uudis "Punamütsikese" põhjal. Hinnata tuli muuhulgas alusteksti kasutamist (täpsustusega - kajastatud on muinasjutu olulisemad punktid, mille alla kuuluvad külaskäik vanaema juurde ja õnnelik lõpp, millest viimane üleüldse vaidluskoht, sest ega see lugu nüüd alati ka õnnelikult pole lõppenud) ning õpilase loovust.
Hoodwinked'it vaadanud lapsed said negatiivse hinde ilmselt?
DeletePuhuks, kes ei tea - hoodwinked on Punamütsikese põhjal tehtud krimka, kus samale loole vaadatakse peale eri tegelaste silme läbi. Väga äge, soovitan vaadata.
DeleteKas mõni laps tegi uudisnupu ka huntide või kohalike jahimeeste seltsi silme läbi?
Minu jaoks on ka sinatamise-teietamise probleem terav. Ma tahaks, et see elevant juba eos ruumist välja saaks kupatatud. Enamasti teen ise ettepaneku, et kui läheks õige sina peale üle... Kuigi viisakusreeglite järgi peaks see ettepanek vist tulema vanemalt inimeselt, kui on selgelt eristatav, et vestluse üks pool on vanem kui teine?
ReplyDeleteKlient vs teenusepakkuja suhtlus on samuti vahel konarlik, kui ei tea, millises positsioonis ollakse. Kirjalikult ju sinatamise ettepanekut ei hakka tegema. Või hakatakse? Mina töötan praegu sellisel alal, et oleks mõistlik kliendiga suheldes sinatama hakata, sest teietamine hoiab distantsi.
Kuidas suhtud Sina vs sina dilemmasse? Tunnistan ausalt, et mulle absoluutselt Sinatamine ei meeldi. See on nagu teietamise noorem õde ja tekitab õhku mingit veidrat aupaklikkust või...ma isegi ei tea, mida. Näiteks oma blogisõpradega ma hea meelega sinataks (väikse tähega) ja loodan südamest, et nad ei solvu. Sest olen näinud mitmeid blogijaid, kes tahaks suure S-ga sinatada. Siis ma alati kardan, et kui ma sama ei tee, arvavad nad, et ma ei austa neid. Oeh.
Sellises kliendi-teenusepakkuja suhtluses mulle sinatamine ei meeldi. Seostub LHV-tüüpidega, kes oma neiukeste ja muude nilbustega peale lendavad :D
DeleteAga sina-tamine vs Sina-tamine... Ma meilides kasutan suurt tähte, aga see võib tulla ka sellest, et ma tavaliselt meilin eesti keele õpetajatele :D Õpilastega kasutan ka suurt Sina, kui järele mõelda, sest omalt poolt olen neile õpetanud, et mulle kirjutades tuleb kirjutada Teie suure tähega. Samas muidu netis vist ikka väiketäht.
mulle on hakanud tunduma, et mõni inimene oskab kontsadega metsas ka nii käia, et see tundub ainuõige:) nende väheste puhul muidu häirivad asjad ei häirigi. teiste puhul küll. neis inimestes on miski enesekindlus, rahu ja sügav sisemine veendumus. või midagi sinnakanti.
ReplyDeleteMa loodan, et minu sinatamine on mõjunud ikka loomulikuna :)
DeleteMa võin vabalt teietada inimest, kes on mulle võõras ja selgelt minust vanem. Endavanuseid ja nooremaid ei teieta ma kindlasti, õnneks on rühma lapsevanematega ka juba eos sinatamine kokku lepitud (enamasti minupoolse algatusena, et oleks edaspidi lahedam suhelda). Kirjades Sinatan või Teietan, kui just sõbrale ei kirjuta. See tundub kuidagi okei minu jaoks. Aga. Asi, mida ma ei salli ÜLDSE, on see kui keegi MIND teietab. Nagu-miks sa nii teed, inimene??? See on sama õudne kui tädiks kutsumine, ajab kõik ihukarvad püsti, nii vale tundub lihtsalt :D
ReplyDeleteMul on siiani kummaline vestelda täitsa lõbusalt ja sundimatult inimestega, keda mina rahulikult sinatan ja kes mind vastu sama rahulikult teietavad. Või siis näiteks kolmekesi rääkida, kus üks õpilastest teietab ja teine sinatab ja ikka on kõik väga sundimatu :D
DeleteA tee trenni. Ma ytlen vabalt mõnele lapsele "tere hommikust, lp prl Virunurm, kuidas te ennast tänasel imelisel hommikul tunnete?" :)
DeleteMa teietan kassi. "Mida Teie Kõrgeausus soovib?"
Delete