Poisil oli mingi päev sõber külas. Toimetasin oma asjadega ja paratamatult kuulsin, mida nad omavahel teevad. Esialgu mängisid PS-iga, aga tundus, et see ei tulnud neil ülemäära hästi välja. Pidevalt oli kuulda lauseid "Ära tee! Ära lõhu! Ma ei taha sinuga võidelda! Ehitame niisama!" jne. Üldiselt siis minu poja suust. Teine poiss on natuke vaiksema loomuga.
Lõpuks Ruudi vist vihastas millegi peale ja pani PSi kinni. Teine poiss arvas selle peale, et ta läheb siis koju ära, midagi muud nagunii teha pole. Selle peale jäin ma juba teadlikumalt kuulama. Et mis saab. Ruudile ei meeldi, kui külalised ära lähevad. Nii ta hakkas pakkuma, mida veel võiks teha.
- "Lähme ratastega sõitma."
- "Ei saa, mu ratas on keldris ja ma ei saa seda kätte."
- "Lähme mänguväljakule."
- "Ei saa, mu ema ei luba. Mängime parem telefonis grow´i"
- "Ma ei viitsi telos olla. Mängime legodega."
- "Ei saa, ma ei oska."
Selle viimase peale tõusid mul kulmud küll pealaele.
Lõpuks võeti legod siiski välja ja mängiti küll.
Kuidagi kummaline tunne jäi. Ruudi armastab väga PSiga mängida. Ikka nii palju, et on päevi, mil tuleb talle meelde tuletada, et nii palju ei ole sobilik mängida. Nii et tegemist ei ole kindlasti sellise ägeda tüübiga, kes ainult õues elaks ning muul ajal keemakatseid teeks ja raamatuid loeks. Aga kui talle öelda, et nüüd aitab, pane riided selga ja mine kas või üksi rattaga sõitma, kui keegi teine õue ei taha tulla, siis ilma suurema kobinata läheb. Ja siis on küll vahel mure, et teda enne kümmet õhtul tuppa saada. See, et üks laps ütleb, et ta ei oska legodega mängida, kõlab aga väga valesti.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Tegelikult väga kurb. Minu peaaegu kolmene mängib küll legodega, et kas see poiss siis väiksena ka ei mänginud legodega vaid juba siis arvuti/telefon/mängukonsoolid või on see ununev oskus või hoopis automaatvastus.
ReplyDeleteMa ise loodan, et oli automaatvastus. Et ta tegelikult lihtsalt ei viitsinud, aga ei osanud seda teisiti öelda. Mulle tunduks see variant kuidagi positiivsem.
DeleteÜks asi, mis mulle pähe tuli, on see, et tänapäeva Legod (need suuremate laste omad) on üsna spetsiifilised ning minu plika on ka öelnud, et ta ei oska mingit komplekti kokku panna kui juhendit juures ei ole. Võõraste Legodega võib ju see mure olla küll. Muidugi saab fantaasiat kasutades ka midagi muud ehitada kui juhend ette näeb, aga üldiselt soovitakse ikka just see asi valmis ehitada, mis karbi peal näha.
ReplyDeleteMarcale +1. Kõik karbid sisaldavad palju spets-osi (millest saab ehitada nt kala püüdva Chewbacca) ja vähe tavalisi klotse (millest ehitada maja või kindlus või mistahes üldine asi).
ReplyDeleteSeda, et legodest ehitatakse juhendi järgi konkreetseid asju, lugesin ma ükskord internetist :D Seal oli üks ema, kes kurvastas, et tema laps ehitab mingi suure asja valmis (juhendi järgi) ja siis lõhub kohe ära. See oli reaalselt esimene kord, kui ma üldse tulin selle peale, et lego võib vaadelda ka kui puslet.
ReplyDeleteRuudil on küll sellised legod, millest annab kõike muud ka ehitada. Alguses ehitab ta küll tõesti "õige" asja valmis, mingi aeg mängib sellega, aga siis läheb juba tuunimiseks või üldse lammutamiseks. Vahel otsib mõne juhendi välja ja ehitab nende järgi ka, aga pigem harva.
Meie tited on korduvalt Legost Minecrafti maastiku ehitanud. Kui arvutimängud on piiratud, siis tuleb neid päris-mängudega imiteerida! Nii et ühes virtuaalses maailmas teise virtuaalse maailma ehitamine on mu jaoks harjunud vaatepilt.
ReplyDelete(Lisaks on nad minecrafti joonistanud ja koostanud isetehtud minecrafti õpikuid. Ja ka papercraft ehk paberist MC objektide kokkulõikamine https://www.google.ee/search?q=minecraft+papercraft&tbm=isch on popp, otse mu nina all on värskelt tehtud cobblestone block ja riiulid on suuremaid ja väiksemaid, kohati väga peene viimistlusega Minecrafti itemeid täis.)