Mul tuleb töös ikka teinekord ette, et ma tunnen, et see oli nüüd info, mida ma ei tahtnud teada. Või et ma ei oska selle infoga midagi peale hakata. Kõige tavalisemad on igasugused joomiste ja suitsetamistega seotud asjad, mida ikka siit ja sealt mõnikord kuuleb. Kuna ma olen ka ise gümnaasiumis kunagi käinud, läheb sedasorti info ühest kõrvast sisse, teisest välja. Või nagu Ruudi just täna avastas, et tegelikult võiks öelda, et ühest kõrvast sisse, ninast välja.
Ühesõnaga, joobes olekuga mind väga ei ehmata. Aga mõned asjad mõjuvad kuidagi tugevamalt.
Ma ei mäleta, kas ma olen seda varem ka kirjutanud, aga üks esimesi selliseid "liiga palju informatsiooni" hetki oli juba tükk aega tagasi, kui üks abituuriumi noormees täiesti möödaminnes küsis mu käest: "Kas sa ikka tead, et suurem osa gümnaasiumipoistest ei kanna aluspesu?" Fakk, ma ei saanud mitu nädalat ühtki poissi normaalselt vaadata :D Mitte et see oleks minus mingeid seksuaalseid mõtteid tekitanud, aga kummaline oli :D
Teine selline tugevam lugu oli eelmisel aastal, kui ma ühe uue klassi (11.) esimesi kirjandeid lugesin. Täiesti rahulikult lugesin ja märkisin puudvaid ja üleliigseid komasid, kui järsku jõudsin ridadeni: "Mul on endal pooleteistaastane poeg /.../" Raputasin pead ja lugesin uuesti. Tõesti oli niiviisi kirjas :D Ja sel tüdrukul ongi tore väike poeg, olen neid nüüd mõnikord tänaval kohanud, väga armas noor perekond on :)
Kirjanditest saab üldse õudselt palju asju õpilaste perede kohta teada. Ja nende suhete kohta. Ja loomulikult nende alkotarbimisharjumuste kohta.
Ja nüüd siis sellenädalane huvitava teabe olukord. Oli kirjanduse arvestus. Kümnendas klassis. Viimane ülesanne seisnes selles, et tuli nimetada üks kursusel käistletud (kirjanduslik) tegelane, kellega õpilane tunneb kõige suuremat sarnasust, ning põhjendada oma valikut. Palju erinevaid variante oli - kes tundis end Dorian Grayna, kes Toomas Nipernaadina, kes Punamütsikesena. Ja siis oli üks tüüp, kes kirjutas, et tema on kõige rohkem Gilgameši moodi. Samamoodi natuke taltsutamatu, kohati agressiivne, otsib ennast alles. Ja biseksuaalne.
Ma ei tea nüüd :D Kindlasti mitte ei ole mul midagi selle vastu, et keegi on bi. Aga kas ma seda fakti oma õpilaste kohta tahan teada? Pigem mitte :D
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Aga positiivne on see, et noored julgevad end väljendada. Oma seksuaalsust ei häbeneta, noorelt saadud laps ei takista hariduse omandamist, riietutakse nagu endal mugav. Noorena alkotarbimist ma heaks ei kiida aga eks ole ise ka noor oldud....
ReplyDeletemulle meeldis viimase näite juures see, et õpilased on nähtavasti tõesti loetusse süvenenud, ennast võrrelnud jne.
ReplyDeleteOluline informatsioon pedagoogile - õpetajale, kasvatajale, mentorile, tarbetu teave aineõpetajale? :)
ReplyDeleteMa nt selle bi-teemaga ei oska midagi peale hakata tõesti :D Kas tüüp tahtis lihtsalt jagada oma elu? Vaadata, kas ma reageerin kuidagi? Või on ta segaduses ja tahaks kellegagi seda asja arutada? Samas kellelegi rääkida nagu ei tihka, tema isiklik asi. Ehk siis tegelikult oleks see info oluline ainult tema mentorile, kes heal juhul võiks olla mõni tema põhiõpetajatest või klassijuhataja. Kahjuks mina pole mitte keegi.
DeleteTore lugeda.
ReplyDeleteAga küsimusi tekib ka.
1) Kas sa oled kindel, et lapsed sind teadlikult ei trolli?
2) Kas lapsed arvestavad, et nende kirjand võib minna klassis v koolis avalikuks? Õpetaja Eliisabet loeb ette parimaid lõike laste eelmise nädala teostest ja...
3) Kas lapsed loevad su blogi? :)
Ma ei kujuta(nud) ette, et alkoga kokku puutuvad lapsed seda kogemust täiskasvanutega jagada söandaks. Minu ajaga :) võrreldes on kas lapsed väga palju ausamad või peavad nad meelemürke nii tavapärasest, et ei vaevu seda peitma / eitama.
Vastused:D
Deletea) ei ole kindel, samas ma väga ei kahtlusta neid trollimises.
b) ei, sest ma ei tee selliseid asju ilma eelneva väga selge loata.
c) loodan, et mitte :D Ma ei ole oma nime alt oma blogi kuskil jaganud ega üldse eriti rääkinud, et ma blogin. Samas pole siia sattudes kuigi keeruline taibata, kes ma olen. Nii et kui keegi õpilastest seda kommentaari siin loeb, võiks ta märku anda (kas või anonüümselt), et ta on siin :D
Ma ei oskagi öelda, kas see on ausus või lihtsalt elu igapäevane osa. Tundub, et mõne jaoks mõlemat. Ega sellest muidugi kirjandites niii tihti ka ei räägita, need lood tulevad rohkem vesteldes välja. Kirjandites on rohkem peresuhted ja noore armastuse mured.
DeleteAjad on vist tõepoolest muutunud :) Mina oma ajal kirjandites liiga isiklikuks ei söandanud minna.
ReplyDeleteMõneti on ju tore, et tänased noored on avatumad, teisalt, kas nad siiski tunnetavad piire, millest rääkida ja millest ehk siiski mitte...
selle teemaga tahaks küsida, kas oled näinud seda filmi? sulle peaks see lausa kohustuslik oleka:) sinu eriala: https://www.rahvaraamat.ee/p/kodus-dans-la-maison-dvd/7840/et?ean=4770070873496
ReplyDeletemind vaimustas. huvitav oleks teada, kuidas sina seda näed.
Ma kahjuks ei ole näinud. Aga kirjelduse järgi paistab väga huvitav!
Delete