Viimase aja kõige toredam uudis on loomulikult see, et lõpuks ometi on erakordselt tõenäoline, et ma näen päriselt Placebot!!! Piletid Positivusele on igatahes juba olemas, kuigi müüjatar, kelle käest need soetasin, küsis väga kahtlevalt üle, kas ma olen ikka kindel, et sellise summa eest olen nõus ostma. Olin küll :D
Kui Placebo Tallinnas käis, olin ma parajasti rase. Piletid tulid müüki umbes siis, kui ma sain teada, et olen lapseootel. Ja kuna mul polnud mingit lähemat kogemust rasedusega olnud, arvasin ma, et kuuendaks kuuks (ehk kontserdi ajaks) olen ma täiesti auväärt välimusega kõhukas peagi emaks saav naine, kes ei jaksa kontserdil olla. Selleks ajaks, kui ma tõepoolest kuuendat kuud rase olin, polnud suuremat midagi veel näha ja oleks vabalt jaksanud kontserdil olla. Piletid olid selleks ajaks aga liiga krõbeda hinnaga. Nii ma olengi mitu aastat kaotatud kontserdi pärast kurvastanud.
Teine tore lugu juhtus täna tööl. Pidin olema asenduspinnal. Esialgu polnud väga probleemi, kui välja arvata teisaldatav tahvel, mis ei tahtnud jalgu alla võtta. Probleem tekkis siis, kui kustutasime tuled ja hakkasime esitlust vaatama. Mida aeg edasi, seda rohkem ma tundsin, et pea hakkab ringi käima. Toetasin end vastu klaverit ja rääkisin edasi, endal paanika põues, et pearinglusehaigus on tagasi. Lõpuks märkasin silmanurgast, et midagi nagu liiguks. Raputasin pead, aga ikka liikus. Lõpuks sain aru - asenduspinna laes oli kaks diskokuuli, mis tasa-tasa keerlesid ja tekitasid tasa-tasa liikuvaid täpikesi põrandale, seintele ja lakke.
Minu labiilse tasakaaluelundi jaoks selgelt liiga ränk katsumus. Siiani kergelt pööritab.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
ma lugesin seda Placebo uudist ja ausalt öeldes muutusin lausa nukraks. sest et... Placebo on ainus bänd nendest kümnetest ja kümnetest, mida ma elu jooksul laivis näinud olen, mille kontserdis ma pettunud olen olnud. sest see oli nii emotsioonitu, tühi ja tükitöö. ja Placebo on minu jaoks üks neist elumuutvatest bändidest (top 3 elus, ever, kindlasti). nii et ilmselt ma ei lähe Positivusele. teisalt olen juba ette selle üle kurb, sest see on ju Placebo, millest me räägime. :)
ReplyDeletema ei arva, et Placebo tegelt mingi halb laivbänd oleks, kindlasti ei ole, aga see mälestus on kuidagi väga visa kustuma.
Ma täitsa mäletan seda postitust ja hämmingut, kuidas see sai nii minna. Ma loodan, et ma suvel ei pea sama kogema...
DeleteÕllesummeri valguses ma otsustasin anda Placebole teise võimaluse :) aga vähemalt ma ei ole enam kurb.
Deletehttp://www.ohtuleht.ee/665757/selgus-ollesummeri-avapaeva-peaesineja
ReplyDeleteJah, Placebo.
Mina käisin ka Eesti konsal ja pärast kuulsin paljudelt, et asi jäi väga lahjaks ja jama heli ja mida kõike veel. Ma ilmselt ei ole nii nõudlik külastaja. Mina röökisin kaasa laulda, õõtsusin muusikarütmis, nutsin lahinal kui I Know tuli ja vaatasin Molkot nagu hingeõnnistust. Ja jäin väga rahule, sest kui tahan head heli, kuulan plaati. Ja ma olin oma emotsioonidega nii laes, et ma tõesti ei pannud tähelegi, et kontsert emotsioonitu oli :D
ReplyDeleteMuidugi fakt, et nad õllekal esinevad, on nii... Meie Mees kuidagi :( Ja mul on hirmus kahju, sest minu jaoks on see nagu allakäigutee ja see on ju Placebo...
Samas esinesid enne Positivust õllekal ka Manicud ja mõnusat energiat jagus hiljem festivalile küll ja veel :)
Ma mõtlesin selle peale, et kui mul ei oleks Positivuse piletit, kas ma siis õllekale läheksin. Ma ei tea, vist mitte.
ReplyDeleteMa läheks ilmselt juhul, kui nad Positivusel üldse ei esinekski :D
ReplyDeleteAga võin veidi ette ruttavalt öelda, et oleme ka festivalile tulemas. Pileteid veel ei ole, aga otsus on vastu võetud :)