Ühel õhtul kuulasime hr H-ga Kuku Raadiost valimissaadet Edgar Savisaare ja Taavi Rõivasega. Täielik huumor. Mida rohkem me kuulasime, seda naljakamaks läks. Ainult siis, kui ma mõtlesin, et tegemist ei ole sketšiga teemal "Uskumatu poliitik", oli natuke kurb. Aga siis naersime edasi.
Täna lippasin raamatukogust läbi ja olin üllatunud, kui garderoobitädi ei tahtnud minuga üldse rääkida. Isegi terele ei vastanud. Muidu on ta väga tore. Ära minema hakates analüüsisin olukorda täpsemalt ja mõistsin - tädi kuulas raadiost sedasama valimissaadet Edgar Savisaarega.
Ainult et tema ei naernud. Ja ka minu naerutuju läks üle.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Mul läks Savisaare isiklikku rekordit kuuldes ka lõbus tuju üle. Või siis asendus nõutu hämminguga. Kuidas nad...
ReplyDeleteAga samamoodi saab vist iga -konna kohta mõelda. Kuidas saab valida natse? Riigivargaid? Ullikesi? Kes siis varastab rohkem, kas KE oma sahkerdamisega või Reform mingite energeetika-toetuste kaevandusmahhinatsioonidega? (Ehk ei olegi mingeid mahhinatsioone, aga jääb MULJE, et on.) Kokkuvõttes tundub mulle pada-pada-katel-katel situatsioon ja nii ei suuda ma pahaks panna ka Savisaare valijaid.
Pahaks panna pole tõesti vist mõtet. Savisaar on oma vastustega lihtsalt nii hea õppematerjal manipuleerimise algtõdede omandamiseks. Teised on juba natuke keerulisemad.
ReplyDelete