Plaan C ehk mängu tuleb Tundmatuks Jääda Sooviv Eesti Meesdiplomaat

Pärast hinge kosutavat muuseumikülastust võtsime aja maha ja jõime rahulikult kohvi,

Instagrami pilt

... et jätkata oma turistielu jõekruiisiga, mille käigus ma ei teinud mitte ühtegi pilti, sest esiteks sattusime paadile, millel oli kate peal, mis tähendab, et igale pildile oleks jäänud ka minu vaim, ja teiseks oli too iiri tüüp, kes kõrvaklappides infot jagas, niivõrd uinutav, et kõik vajus pehmesse uttu ja mul ei tulnud fotografeerimine enam meeldegi. Aga vaatepilt, mis meile avanes, oli umbes selline:

Hiljem selgus, et kõik see oli aga ainult sissejuhatus sellele päevale, sest pärast kruiisi läksime õhtust sööma, mille organisatoorse poole oli lahkesti enda kanda võtnud Tundmatuks Jääda Sooviv Eesti Meesdiplomaat, kes viis meid ühte Strasbourgi populaarsesse toidukohta (mille nime ma enam ei suuda meenutada, igatahes polnud see kuulus FLAM´s, vaid üks teine koht) kohalikku spetsialiteeti tarte flambee´d sööma. Põhimõtteliselt on see eriti õhukesel põhjal olev pitsa, mille originaalvariandi katteks on pekine sink, sibul ja juust. Mulle maitses, sest mul pole kunagi olnud midagi peki vastu. Siinkohal on paslik ka ära märkida, et Strasbourg pole üldse niiii kallis, sest meie tarte flambee´d maksid happy hour´i ajal 3 eurot. Ja need olid suured. Muidu olid 6 ja 7, mis sellise suure söögi kohta kesklinna toidukohas pole minu hinnangul küll midagi üle mõistuse olevat.

Viisakus osa koos õpilastega lõppes veel viimaste hoiatustega soliidselt käituda ning seejärel läksid meie teed lahku (arvatavasti küll sarnaste plaanidega). Jäi vaid lootus, et satume erinevatesse paikadesse. Läksime kindal peale välja ja küsisime nõu TJSEM-lt, kes võttis seda mitte nõuküsimise, vaid liitumiskutsena ning vedas meid oma lemmikkohta Academie de la Biere´i. Päeval olime paika pannud, et õhtune plaan A on leida meeldiv koht, plaan B-ks jäi vaikne imbumine ja plaan C-ks flirtida kohalikega. Selle viimase osas oli meil küll teatav kahtlus, sest me oleme siiski kolm soliidset naisõiguslast, aga meie üllatuseks läks käiku just see viimane, sest meie võõrustaja tegi ise kogu töö ära. Meie mureks jäi vaid klaasi tõsta, sest klaasi täitminegi jäi Meesdiplomaadi õlule.

Õlu on sealkandis küll kahtlaselt kange ja kahtlasest magusa mekiga, mis tõi kaasa asjaolu, et pool tundi pärast baari sisenemist oli meil juba väga lõbus. Paika sai pandud uued üle-euroopalised plaanid, mille käigus minu sihtkohaks sai Amsterdam. Nii et igavesti kasulik õhtu oli :D