Iga läbitud pakiga muutun ma kõhklevamaks - kas ma äkki noortelt liiga palju ei nõua? Aga siiski, kui on küsitud kaht näidet ja inimene isegi ei teeskle, et ta on need kirja pannud, siis see ei ole ju minu kui hindaja viga, või on?
Suvalised tsitaadid alustekstist, mida ühendab küsimusega vaid üksik sõnapaar, pikad heietused täiesti kõrvalistel teemadel, rääkimata vastustest, mille lugemise peale ma loodan, et vastaja on vähemalt heasüdamlik inimene, sest arusaamis- ja analüüsivõimet tal pole. Mitte et ma jätkuvalt lahterdaksin inimese headeks ja halbadeks selle alusel, kas ta suudab tekstist "õigeid kohti üles leida", aga kuidagi kahju hakkab mõttetult kulutatud ajast. Nii vastaja kui ka minu enda ajast.
Maksimumi (või maksimumilähedaselt) hinnatud tõid praktiliselt pole. Iga töö, mis saab üle 30 punkti (s.t vähemalt 75% võimalikust) teenib minult mõtetes aplausi.
Natuke kurvaks teeb see pilt. Eelmisel aastal naeratas õnn mulle ikka rohkem, nii et rõõmu oli ka palju rohkem.
See on siis emakeel? Kui tohib paluda, ehk paned ülesande enda ka siia kirja?
ReplyDeleteEmakeel jah. Mul selle aasta oma digitaalselt pole ja võtit nagunii veel jagada ei saaks, aga kui huvi pakub (ja veel näinud pole), siis eelmise aasta oma on siin: http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2013/Eksamit%C3%B6%C3%B6d/Eesti%20keel/RE_est_2013.pdf
DeleteJa võtmed on siin: http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2014/Eesti%20keel/2013_a_eesti_keele_eksam_lugemisosa_lugemiulesannete_votmed.pdf
Ma eelmisel aastal tegelesin 4. ülesande lugemisosa hindamisega ja nalja sai ka seal. Eriti 2. küsimusega, seal tekkisid need kuulsad vihmametsa rajatud turud, mille pärast eelmisel aastal halasin :D
Rasked ülesanded. Ma küll viit ei saaks (või mitme palli süsteemis te nüüd hindeid panetegi). Aga selle 4. ülesande lugemisel ma teile alles kirjutaks... või siis ka mitte, riigieksamil vist siiski ei julgeks... no selle "võtme" vaidleks ma igatahes pilbasteks!
ReplyDeleteAitäh, tegid mulle jupi moodsat kooli veidi selgemaks.
Räägi, mis sulle võtme juures ei meeldi, mul endal on ta siiani nii peas, et raske on analüüsida.
ReplyDeleteMa arvan, et võtmes õigeks loetud variandid on liiga kitsad :)
DeleteAga see ei puutu enam keelde.
See on ka keeleküsimus - kuidas mõista küsimust ja kuidas mõista teksti. Huvitav oleks kuulda, kuidas teised näevad olukorda, mul kolleegki kurtis just sel aastal harjutamiseks kasutatud töö puhul, et ta näeb, et võtmes õpilaste välja pakutud varianti pole, aga ta pole isegi enam kindel, kuidas seletada neile, et nende vastus pole õige.
ReplyDeleteNojah. Kas õpilane peab arutlema rangelt teksti piires või tohib oma mõistust ka kasutada? Kui minu ja Rifkini arvamus lähevad lahku, siis kas ma pean piirduma tekstis toodud mõttekäikudega?
ReplyDeleteAga ükskõik, sest nagu öeldud, tahtsin ma eelkõige teada, milline see emakeele riigieksam välja näeb. Sain teada, aitäh!
Lugemisosa tuleb püsida hästi rangelt teksti piires. Oma arvamust võib avaldada ainult juhul, kui seda on küsitud. Ja ka siis on küsimused stiilis "milline tekstis toodud näidetest on sinu meelest kõige kaalukam". Oma arvamust saab avaldada kirjandis.
ReplyDeleteLoodame, et ka lapsed ise teavad neid reegleid.
ReplyDeleteLapsevanemad arutlevad samal teemal.
3. klassi emakeele tasemetöö.
perekool.ee
Seal, tundub, on segiläbi küsitud mida iganes.
Testi koostaja küll millegi piires pole püsinud.
Aga tegelikult on seal huvitav hoopis see kommentaar:
"Mis puutub aga sellesse, miks tasemetöid tehakse, siis kindlasti mitte sellepärast, et panna koole paremusjärjestusse või miskit pidi koole hinnata. Pigem on tasemetöö eesmärk uurida, mis tüüpi ülesanded 3. klassi õpilaste (või 6. klassi õpilaste) jaoks on keerukad ja mis tüüpi lihtsad ehk sellest lähtuvalt siis õppekava täiendada, õpikuid koostada jne. "
Kas ka koolid võtavad seda nii? Et tasemetöö on tagasiside õppetöö metoodika kohta? Või kasutavad nad seda, khm, laste hindamiseks?
See, kui palju lapsed teavad, sõltub pisut õpetajast ja sellest, kui palju tema teab :) Aga üldine pilt teksti raamides püsimisega läheb järjest paremaks. Väga üksikud tööd on kirjandilaadsed, aga seegi on minu meelest paratamatus, sest ikka on õpilasi, kes ei usu õpetajat.
DeleteTasemetöö osas ei oska ma väga sõna võtta - 3. klassi jubinad on minu jaoks väga võõras teema, korra olen läbi teinud 6. klassi tasemetöö, see oli tookord küll lihtne. Ja needki ülesanded, mis praegu selles 3. klassi teemas olid välja toodud, tundusid suhteliselt normaalsed, ma leian, et igas töös peab olema lihtsamaid ja keerulisemaid ülesandeid, lisaks erinevat tüüpi ülesandeid.
See, kuidas tasemetöö hinnet kasutada, sõltub koolist ja õpetajast. Minu jaoks on loogiline mõelda, et tegemist on ühe tööga, mille põhjal võib teha üldistusi süsteemi kohta. Aga kokkuvõtva hinde panemisel lähtuksin (lähtusin) eelkõige sellest, kuidas on läinud varasemad asjad. On lapsi, kelle jaoks on igasugune kontrollimine väga stressirikas, seega võis aju "kinni kiiluda". Ja vähemalt põhikoolis arvestasin sellega, gümnaasiumis vähem, sest ka stressi tekitava olukorraga tuleb õppida hakkama saama.
Ministeerium ei hinda koole taseme- ja eksamitööde tulemuste põhjal. Seda teevad koolid ja lapsevanemad ise :)
Ma nüüd lugesin läbi ka http://www.perekool.ee/index.php?id=110699&class=forum_schnell&action=view_post&post=102464232. Kõik on veel segasem.
DeleteEsiteks on paberil tasemetööd ja elektroonilised testid, mis ei ole tasemetööd, aga ikkagi on küll tasemetööd.
Teiseks hindamine. Kui ministeeriumi eesmärk on saada õpilastest ja metoodikast objektiivne pilt, siis tõesti ei tohi hinnata ja ei tohi tööks eraldi õppida. Kui hakatakse hindama, hakatakse tasemetööks ekstra õppima ja tekivad moonutused.
Kokkuvõttes tahetakse vist õppetööd parandada, mis on väga tänuväärt. Koolid aga lasevad selle najal liugu ja ütlevad juhendist hoolimata "aastalõpu kontrolltöö - tehtud".
"See, kuidas tasemetöö hinnet kasutada, sõltub koolist ja õpetajast. " - miks peaks? Kui on selge juhend MITTE hinnata?
Sa ise ütlesid, miks hinnatakse - "Koolid aga lasevad selle najal liugu ja ütlevad juhendist hoolimata "aastalõpu kontrolltöö - tehtud"" Ja iseenesest ei saa öelda, et tasemetöid ei tohi hinnata, vähemalt eelmise aasta tasemetöö läbiviimisjuhendis on öeldud, et kool VÕIB hinnata, aga hinde kaal olgu samasugune nagu teistel kirjalikel töödel.
DeleteAga selles on Sul on õigus, et hindamine toob kaasa drillimise. Selle nähtuse pärast ei lugenud ma ka Su viidatud perekooli 6. klassi tasemetöö teemat, sest seal hakkas pihta "harjutasime pool aastat, ikka sai laps kolme", "oleks ma teadnud, oleks harjutanud". Sellel kohal panin teema kinni, turri läksin. Huvitav on see, et 3. klassi teemas sellist kodust treenimist ei paistnud.
See, et sel aastal katsetati ka elektroonilist tasemetööd, on hoopis põnev teema. Eesti keele eksami lõpus täitsid abituriendid tagasiside lehte (kui palju õppisid, kas küsimused tundusid arusaadavad jmt), kus muu hulgas küsiti, kas ka eesti keele eksam võiks olla elektrooniline. Ja nii palju, kui ma vastuseid silmata sain, oli toon selline, et pigem mitte. Aga eks nad katsetavad :)
Teemat võib ikka lugeda, see kirjeldab päris elu "teiselt poolt" ja on omamoodi objektiivne. Ma üldse arvan, et pedagoogid võiks lastevanemate ja ka laste foorumeid lugeda kohustuslikus korras, enesetäiendamiseks.
ReplyDeletehttp://www.lapsemure.ee/forum_est/viewforum.php?f=59 :)
Ma arvan, et näen rühmajuhendajana teist poolt päris palju. Ja saan ka midagi muuta. Anonüümse foorumis kurtmise teemal "ma ei saanudki oma last tasemetööks ette valmistada" liigitan enda jaoks "teise inimese probleemiks". Või tegelikult, see pole isegi probleem, selline asi ise põhjustab probleeme.
ReplyDeleteSelguse mõttes: arutelu selle üle, millised on üleriigilised tööd, kas need on eakohased, kas need on mõistetavad - see on ka minu meelest täiesti okei ja tasub lugemist. Samamoodi on vajalikud lapsemure-teemad - et õpilasel oleks koht, kus ennast välja elada. Aga samamoodi usun, et oma tegevusse panustav õpetaja ja lapsevanem saab selle info kätte päriselus. Ja tihtipeale rohkem nii, nagu päriselt on. Mis ei tähenda alati seda, et iga kord lapsed liialdavad, mõnikord ei saa nad ise arugi, millega neile liiga on tehtud.
Ma näen pigem muret "laps tegi mingi testi, mis võib-olla oli tasemetöö, ja mida võib-olla hinnati, ja võib-olla oleks pidanud teda selleks ette valmistama, või siis vastupidi - ei oleks tohtinud drillida". Muidugi on seal lisaks ka puhast virinat ja igasugu absurdi.
ReplyDeleteMis on rühmajuhendaja?
Ja palun anna andeks, kui ma su blogisabas liigselt jauran, mul on juba endal ka häbi nii palju küsida.
See praegune saba on rohkem nagu meievaheline fb chat või midagi :D Aga ehk pakub kellelegi veel huvi :)
ReplyDeleteRühmajuhendaja on tegelikult klassijuhataja, aga kuna meie kooli nimetatakse klassideta gümnaasiumiks, siis ei saa olla klassijuhatajaid, on rühmajuhendajad. Kuigi nt minu juhendada on kaks rühma, mis moodustavad kokku .... klassi :D
Igasuguste mureteemade puhul on mul tegelikult hästi kahju, et ei küsita õpetaja käest, mis värk oli. Tegelikult teevad õpetajad üldjuhul mõtestatud käike, mis tähendab, et nad suudavad päris hästi ka selgitada, miks mingi asi toimus ja miks just nii. Või kui aineõpetaja ei suuda, siis saab alati klassijuhataja kampa kutsuda.
Mul on tunne, et paljud lapsevanemad käsitlevad õpetajat (ja kooli tervikuna) puhtalt kui vaenlast. Kellelt millegi küsimine ei tule kõne alla. Kas see on enda kooliaja mõtteviisi pikendus või mis - ei tea.
ReplyDeletePK foorum sisaldab massiliselt selliseid mõttevahetusi:
- "Kas lapsel peavad lasteaias jalas olema sussid või sandaalid?"
- "Sõltub aiast, mine küsi õpetaja käest."
- "Ei no aga kuidas teil nõutakse?"
- "Ühes aias susse, teises sandaale."
- "Aga no mida ma siis teen!?!?"
- "Küsi õpetaja käest!"
- "Aga kuidas ikkagi teil on?"
- "Küsi õpetaja käest, meie kogemus ei puutu SINU lasteaeda"
- "Aga mida ma siis ikkagi teen... :(((("
Ehk, inimestel on selge suhtlus-kramp ja nad ei julge või ei taha lasteaiast / koolist otse midagi küsida.