Kuna hetkel on koolis vaheaeg, Hr H on ära ja Ruudi magab, siis kirjutan veel oma põnevast elust ja mõtetest, mis on tekkinud. Varsti jälle nagunii ei jaksa :)
Jõuluvana tõi mulle sel aastal pesupoe kinkekaardi. Tuleb tunnistada, et olen selle asutuse külastusele juba mõnda aega mõelnud, aga kuna ... ei hakka sellest pahast teemast parem rääkima ... , oli see siiani jäänud vaid mõtteks. Ja siis jõuluvanalt selline kena üllatus.
Selsamal 31. detsembri päval, kui ma Põltsu tankuriga mõtteid vahetasin, jõudsin siiski õigel ajal linna, et oma kaart realiseerida. Alustuseks astusin poodi sisse ja tundsin ennast kohe väga kohatult. Mul oli ikka mu uhke kasukas ja tanksaapad ja ma tundsin ennast selles poes umbes nagu elevant. Nimelt on meie vannituba ka sama suur kui see pood (siinkohal meenub mulle, kuidas me Hr Hga naersime, kui me saime aru, et minu esimene korter Tartus oli väiksem kui kodanik Zirnaskite vannituba) ja see ei olnud üldse lõbus, sest see väiksus oli täis naljakaid roosapitsivahuseid stringe ja rinnahoidjaid, mille vastu saaks mune katki koksida. Lisaks oli seal ka müüja. Üldiselt ma saan aru, miks on poodides müüjad, aga selle naisterahva olemasolu tekitas minu küll küsimusi. Ühesõnaga, tibatilluke pood, täielik vaikus (ei raadiot, ei makki mängimas) ja konspiratiivne müüjatar, kes üksisilmi jõllitas mind. Ma püüdsin kohmetult oma olemasolu põhjendada väitega, et ma natuke vaatan. Vastuseks oli absoluutselt ilma ühegi emotsioonita noogutus. Ja jõllitamine jätkus. Meenutasin taaskord endale, et ma olen täiskasvanud naine ja lisaks on mul kinkekaart, nii et mul pole muud võimalust kui see paganama pesu siit poest välja valida.
Vaatasin siis väljapaneku läbi (selleks ei kulunud palju aega, sest jah, pood oli ju väike) ja õnneks leidsin ühe komplekti, mis mulle täitsa meeldis.
Üritasin uuesti müüjaga kontakti asuda: "Ma sooviks nüüd proovida."
"Jah, mis numbrit?" (täiesti emotsioonitu küsimus)
"No, ma ei oska täpselt öelda, muidu oli mul XXX suurus..." jõudsin öelda, kui juba tuli vastus: "Sellist numbrit sellel mudelil meil pole."
Jätkasin siis vapralt oma katkestatud lauset: "....aga eks see oleneb asjaoludest, mõni mudel on ZZZ ja mõni hoopis VVV."
"Noh, proovige siis XZV-d, kui ei sobi, otsin midagi muud."
Tundsin juba peaaegu nagu oleks mind natuke teenindatud. Rabasin oma numbri kaasa ja kadusin kardina taha, koorisin ennast juba paljaks, kui järsku kuulsin, et müüja teeb minuga juttu :O
"Ma leidsin siit allahinnatud komplektide hulgast veel ühe XZV suuruse, proovige seda ka."
Eeee, kas asi oligi selles, et ma ei näinud lihtsalt makusjõuline välja??? Ei tahaks nagu hästi uskuda...Igatahes, olles avatud igasugu uuele, proovisin siis pakutud allahinnatud kraami ka selga, aga nagu ikka, täishinnaga asjad on ikka ilusamad :) Kuna midagi muud mulle silma ei olnud hakanud, olemasolevad vastasid üsna täpselt sellele, mida ma tahtsin, ja üleüldse soovisin seda teemat juba hakata kokku tõmbama, otsustasin väljavalitu ka ära osta.
Hakkasime siis ostu vormistama ehk komplekti alumist poolt valima. "Kas sellele komplektile bokseritüüpi pükse ka on?" "Ei," langeb müüja taas oma rolli ja pakib tavalise lõikega aluskad mulle kotti. Ega ma siis ka jonni jätnud: "Ma vaatan, äkki leian mõned teised." Vaikus. Kuna pood polnud jätkuvalt kuigi suur, leidsin bokseririiuli kiiresti üles. "Kas pitsbokseritest musta varianti pole?" Müüja osutab käega riiuli poole. Mina: "?" Tuleb siis müüja mina juurde ja võtab stangelt tavalised spordipüksi tüüpi püksikud ja ulatab mulle: "Need on väga ilusad ja mugavad, hea lõige." "Eee, need on minu jaoks pisut liiga sportliku moega..." "Ei oleeee." Mina uuesti: "?" Müüja siis (tüdinult, kuid siiski vähemalt emotsiooniga): "Siin on ühed pitsist ka." Jah, suurusega 44, aitäh. Tädi sai vist aru, et mul on mingi teema mustade pitsist bokseritüüpi aluspükstega ja suundus taharuumi "vaatama". Oh seda imet, saabuski oluliselt väiksema isendiga tagasi. Vaatasin kahtlustavalt tema käes olevaid püksikesi ja uurisin, mis number need olla võiksid. Müüja venitas neid käes, vaatas mind, venitas veel ja leidis: "Need peaksid minema küll." Igaks juhuks meenutan teile, et mul oli jätkuvalt seljas kasukas, nii et minu kehavorme ei olnud võimalik kümne sentimeetri täpsusega tuvastada. Aga kuna ma ju enam-vähem tean, milline ma olen, võtsin need püsid ära, sest põhimõtteliselt ei olnud ma nõus ka ilma lahkuma.
Seega kokkuvõttes õnnestus mul osta endale väga ilus pesukomplekt, aga olgem ausad, vabatahtlikult sinna poodi tagasi enam ei lähe.
P.S postituse pealkiri tuleb sellest, et alles kodus avastasin, et minu valitud mudel oli ju täidisega ehk siis pannes selga rinnahoidja, on mul automaatselt ka rinnad :D Ma varem olen üritanud seda tüüpi asju vältida, sest minu meelest on see alatu pettus, aga nüüdsest siis uhkeldan ka kauni partiiga :D
No comments:
Post a Comment