See on tegelikult juba vana lugu, mitu nädalat tervelt. Aga vahel tuleb ikka meelde ja mõtlen, miks mul selline kummaline tunne on.
Asi konkreetselt oli selles, kui ma käisin olümpiaadi piirkonnavoorutööde hindamisel. Lihtsalt märkuse korras öelduna - sel aastal oli väga hea töö ja väga hea hindamisjuhend, tänu millele saime vähem kui kolme tunniga kõik tööd ära punktitatud, tulemused sisse kantud ja koodikaardidki peale kleebitud.
Ja siis tuligi see süütunde koht. Kõige vanemas vanuseastmes olid kolmteist esimest meie kooli omad, siis oli täiesti põhimõtteline vahe punktide osas ja ülejäänud maakonnas tegutsevate gümnaasiumide õpilased. Mul oli neist teiste koolide õpetajatest niiiii kahju. Mitte mingil juhul ei saa öelda, et nad oleksid kehvemad õpetajad. Või et nende koolide direktorid on halvad. Või et neil pole mõnusat koolimaja, kus õppida. Neil lihtsalt pole selliseid õpilasi, kes võidaksid olümpiaade, sest tee, mis sa teed, või ütle, mis sa tahad, nende koolide potentsiaalsed olümpiaadivõitjad tulevad gümnaasiumiossa meile.
Ja nüüd mul ongi selline kahevahel tunne, kus ma ei saa aru, kas ma olen rõõmus, et meie kool on suurte vastutöötamiste kiuste suutnud end siiski tõestada, või olen kurb selle üle, et mitte üheski maakonna väikegümnaasiumis pole enam tippe. Sest ega minu ainevaldkond pole ainus, kus tulemused on sellised.
Tegelikult tegi mind natuke kurvaks ka paari kolleegi suhtumine, millest kumas läbi halvasti varjatud vastumeelsus meie kooli ja meie õpetajate suhtes.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Njah. Vist ikka kurb tuleb olla. Kapitalistlikus ühiskonnas on mingi kihistumine paratamatu, aga peab see siis juba koolipõlvest algama ja NII terav olema?
ReplyDeleteSul on seal avalik sektor ja see vähemalt ühtlustab palgad ära: maakonnakooli õpetaja ei saa (oluliselt) vähem palka kui riigigümnaasiumi oma. Aga erasektoris toob sarnane talendi kontsentreerumine kaasa ka kasumi kontsentreerumise. Sa võid olla kuitahes tark, tubli ja nupukas väikelinna firmajuht - kui kogu tasemel tööjõud on kolinud Tallinna (või Stockholmi), siis ei saa su ettevõte olla edukas.
5. klassis moodustakase õpiltulemuste põhjal uued klassikomplektid. Ja ühel hetkel sa saad aru, et sa oled selles staatuses, kes jääbki igavesti õpetama neid teisi klasse.
ReplyDeleteJärgmisena sa saad aru, et sa ei ole ainuke selline - on terve kamp kolleege, kes on samas staatuses. Kuidas nad ikka veel jõuavad, suudavad, oskavad - sa ei tea. Miks neid ei tunnustata, ei öelda lahket sõna?
Leppimine olukorraga tuli sellest, et töötades tavalises üldhariduskoolis ei ole õigust nuriseda selle üle, keda õpetada. Sest alati on valikuvõimalus ning võimalus muuta iseenda olukorda.
Kui tuleb meelde, siis täna/kiida kolleegi, kelle käe alt see õpilane sinuni jõudis. Kui ei tule, pole ka miskit hullu - jätka iseenda suurepärast tööd.
Tjah, töö on ikka väga suures osas tellija materjalist. Ka õpetaja töö. Ja see on kurb, aga sinna pole nagu midagi parata ka. Vahel satub lihtsalt su kätesse eriliselt hea aastakäik, kellega saavutad hea kontakti, huvi sinu ainesse kasvab ja nauding saab olema mõlemapoolne. Teisel aastal õpetad sama ainet täpselt sama moodi, aga ei saa antud tulemusi, tee või tina.
ReplyDeleteKihistumine on kapitalismi ja vaba turumajanduse pahupool, aga samas peab jääma andeka(ma)tele võimalus oma annet veelgi arendada. Nii et ma arvan, et kurbust on põhjust tunda, sest on paratamatult mitte nii andekaid (nii õpilasi, õpetajaid kui direktoreid), kuid kindlasti mitte ei maksaks süümekaid tunda selle üle, et sinu õpilastel head tulemused on. See on ikka kiitus ja tunnustus ka sinu kui õpetaja tööle.
Kurb pole mitte see, et on vähem andekaid, vaid et need "vähemandekad" jäetakse iseenda hooleks. Eeskujuks olla võivad kaaslased tõmmatakse nende juurest ära, motiveeritumad õpetajad koos nendega, jne.
ReplyDeleteLinnas on see efekt vähem terav, sest eri koolide lapsed suhtlevad ka kooliväliselt. Maleklubisse võib minna nii kesklinna kui Lasnamäe kooli laps, jne. Aga maal on "katkukool" oma lastega üksi ja kes on sinna jäänud, see seal ka on.
Kas see poleks nüüd see koht, kus ikkagi uuesti defineerida gümnaasiumi ülesanne,
ReplyDeleteTeie kool on ilmselgelt "ettevalmistus ülikooli astumiseks",
Teised pole.
Probleem on ju endiselt selles, et pole piisavalt atraktiivseid kutseerialasid peale põhikooli ja lapsed, kes tahavad juuksuriks või lasteaiakasvatajaks, peavad samuti keskhariduse saama. Õpetajad sunnivad neid olümpiaadile, aga see polegi nende eesmärk. Kui nende keskkooli eesmärk oleks selgelt defineeritud, siis ei tunneks end keegi vast kehvasti?
Eks meilgi ole kõiki, tugevamaid lihtsalt rohkem...
DeleteMa arvan, et meil on praegu siin ka seepärast keerulisem (õpetajatel), et varem, rohkemate gümnaasiumide aegu, polnud vahed nii teravad.
Ma selle defineerimise peale pean veel mõtlema. Ses osas et... kuidas saada nii, et mingid koolid on ettevalmistus ülikooliks ja teised ei ole nii, et keegi ei tunneks end "katkukoolina". Nagunii on meil praegu Eestis seis selline, et tegelikult saavad ülikooli kõik, kes tahavad, sest noori on nii vähe.
Indigoaalane, kui palju on seal "laps tahab" ja kui palju on "vanemad arvavad ja olud sunnivad"?
DeleteMa isiklikult arvan, et vanemate ja ühiskonna surve on väga tugeva mõjuga.
DeleteEga ilmaasjata ei ole tugev korrelatsioon heade hinnete ning arsti-juristikutsumuse vahel:)
Aga paratamatult kõik ei ole ja ei peagi olema akadeemiliselt võimekad. Ja see pole ju midagi halba- enamik sportlasi, näitlejaid, lauljaid, ärimehi jne jne ei ole professori kraadiga.
ahh, see on nii lai teema.
Eliisabet
Mõttekoht on ka see, et koolide kokkupanek on samuti tegelikult tulemust nn tasandanud, Enne oli parim kool ca 33 kohal, nüüd, 3 kokkupanduna on koht ca 37-41
Ehk siis ühelt poolt ei saa ehk tipud enam niipalju tähelepanu????(või ei)
Ma tean, et väga paljud lapsed saadetakse hoopis Tartusse kooli st toimib samuti konkurents, aga mitte maakonna vaid juba linnade ja vabariigi tasemel.
Tulevik ongi siis see, et tugevad koolis on Tlns ja Tartus ja mujal on lihtsalt head???
Iseenesest oleks juba see tore, kui igal pool mujal oleks ka lihtsalt head koolid. Vist. Selge on see, et ükski maakonnagümnaasium ei suuda konkureerida nende koolidega, kes võtavad vastu üle vabariigi kõige tugevamaid. Ja iseenesest ei ole mul tegelikult midagi selle vastu, kui need kõige-kõigemad käivadki ühes koolis koos, sest siis tõepoolest ehk on nemadki sunnitud pingutama ja arenema, mis on ju positiivne.
Deleteselle tulemuste tasandumisega seoses - tõsi, varasema kõige kõrgema kohaga võrreldes on suur kool langenud, teisalt siiski mitte nii palju, et oleks varasema kõige madalama kohaga võrdne. Minu meelest on positiivne see, et vähemalt linnas sees pole enam nn katkukooli, kuhu läksid need, kes polnud ei targad ega loomingulised.
Tegelikult tahaksin ma ainult seda, et keegi poleks kurb.