"Maksmata" arved

Hommikul (kell 11.30) helistas mulle isa, kes muude pakilis-praktiliste infopudemete vahel küsis mu käest murelikult, kuidas meie oma prügiveo eest maksta saame. Neile tuli nimelt koju kiri, et nende leping on üles öeldud, sest nad pole arveid maksnud.

Mu isa ei ole päris kindlasti see tüüp, kes palgapäeval poodi läheks ja kogu teenistuse ulatuses endale uue telefoni ostaks. Ka pole ta see tüüp, kes saab nibin-nabin nii palju palka, et iga kuu vähemalt pooled arved ära maksta. Ta on hoopis see tüüp, kes teeb otsekorraldused ja üldiselt ei oma mingit ülevaadet (haige konstruktsioon, ma tea :D, aga lause kuidagi jooksis nii), kui palju üldse maksma peab, sest tal on suhtumine, et kui oled kasutanud teenust, siis pead selle eest ka maksma. Ühesõnaga oli tema jaoks äärmiselt ebameeldiv sellist kirja saada.

Ta oleks hea meelega arved kohe ära maksnud, aga tal polnud ju mingit aimugi, kuhu ta maksma peab. Seejärel mõtles ta, et helistab ja küsib, aga pärast tunniajalist guugeldamist oli ta tuvastanud vaid üldise numbri, mis vastab ainult tööpäevadel. Nii et ta peab elama kaks päeva teadmisega, et ta on olnud pätt ja kaabakas.

Selle loo taustal selgus, et mu vanem õde, kes on samamoodi hoolas arvemaksja, on saanud kirja inkassolt koos ähvardusega sattuda maksehäirete registrisse. Ja ta vannub samamoodi jumala keeli, et tema pole arveid saanud.

Ma saan aru, et inimesed on muutunud mugavaks. Ja loomulikult peaks ise mõtlema, kas oled kõige eest, mida oled kasutanud, ka raha maksnud. Aga kuidagi ikka juhtub nii, et kõik ei ole kogu aeg meeles. Minul endal läheb pidevalt meelest veenäitu teatada. Esiteks peab seda nii harva tegema, teiseks elasime aastaid oma kaevu ja kanalisatsiooniga, nii et tegelikult mul polegi harjumust veega majandada. Õnneks töötavad selles asutuses toredad ja arusaajad inimesed, kes vahetevahel meile helistavad ja meelde tuletavada.

Ma ise olen meeleheitel olnud Swedbanga ja Tele2 pärast. Nii meeleheitel, et korra olen Tele2 inimese peale avalikus kohas telefoni teel karjunud. Inimesed, kes mind teavad, võivad tunnistada, et see pidi olema midagi väga halba, et mind nii kaugele viia. On täiesti uskumatu, kui jõuetu on üksikisik suurte firmade vastu. Swedbank on eriti halb variant, kellega probleemid võivad tekkida, sest need sindrinahad võtavad su arve pealt lihtsalt raha ära. Ja teha neile selgeks, et tegemist on nendepoolese eksimusega, on peaaegu võimatu. Korra olen alla andnud, aga teisel korral oli olukord juba nii absurdne, et hakkasime protsessima. Edukalt iseenesest, aga pärast seda kafkalikku süsteemiterrorit keeldub hr H tõesti selle pangaga igasugustest kontaktidest. Ta üldjuhul isegi ei võta nende nime suhu.

Ma võin ju aru saada, et maailmas on palju täielikke troppe, kes süüdimatult oma arved üle lasevad. Aga miks kiusavad asutused inimesi, kes tõepoolest tahavad nendega hästi läbi saada. Sellest ma aru ei saa. Minu jaoks on inkassod, maksehäirete register ja muu selline VÄGA hirmus ja häbiväärne asi. Eriti kui ma olen enda arvates teinud kõik õigesti.