Päeva nali

Päeva nali pärineb taas mine lemmikFB-grupist (huvitav konstruktsioon, eksole):
Piu Pau kirjutab:

Loen hetkel "Absoluutne sõda: tänapäevane käsitlus nõukogude Venemaast teises maalimasõjas" (Chris Bellamy, kirjastus Varrak 2012, tõlkija M. Laane). See on minu jaoks väga huvitav raamat. Kuid trükivigade hulk selles raamatus on... enneolematu. Kuna raamat on siiski huvitav, olen juba leppinud ca igal neljandal leheküljel esinevate trükivigade jms-ga. Jah, nende hulk on kolossaalne, kuid ma pean vastu. Kuid järgnev ületas juba taluvuse piirid: 

"Mõlemal poolel pingutati füüsiliselt ja moraalselt äärmuseni ning võeti kasutusele hämmastavad püpüp." (lk 461)

Oi, ma naersin. See on nali samast kategooriast, kui Nirti raamatu tegelased kirjutavad raamatukogu raamatutesse mõtlema ärgitavaid tsitaate. Või tegelikult sealtsamast pärit lugu, kuidas üks tegelastest värvis oma juuksed kogemata roosaks, sest keegi oli tehases juuksevärvituube vahetanud. Pean küll tunnistama, et viimane lugu on tekitanud minus kerge foobia kodus juuste värvimise suhtes, sest ma kardan, et keegi on pannud minu värvikarpi süsimusta tooni ja ma ei saa seda enam mitte kunagi oma juustest välja. 

Ja kõige ilmsem paralleel on muidugi sellise ajaloolise sündmusega nagu meie kooli esimene ajaleht, mille ühte artiklisse ma end sisse kirjutasin sõnadega:

"Ma ei suuda seda lauset normaalseks muuta, äkki keegi suudab."

Siia lõpetuseks ka aususe mõttes tõlkija kommentaar