Üks, kes kõik on...

Natuke tööhuumorit ka. Mulle anti viimasesse tsüklisse ka üks abituurimiklass. See ei tekitanud minus mingeid emotsioone, kuni hakkasin mõtlema, et need inimesed lähevad ju eksamitele. Üritasin ette kujutada, kuidas ma väga optimistlikult üritan eksamite vahel tunde anda ja olin hämmingus. Kuni selgus, et jah, viimasel tsüklil käivad abituriendid koolis siiski vaid kaks nädalat. Mulle eraldatud tundide arv kukkus hoobilt kolmekümne viielt kümnele. Siis selgus viimase tsükli tunniplaan, millega kaotasin kolm tundi lihtsalt sellepärast, et tunnid olid paigutatud tutipäevale ja eksamiks ettevalmistasmise päeval. Seega kümnest tunnist sai seitse. Järgmine samm oli see, kui õppealajuhataja palus väga, et ma annaksin ühe tunni inglise keelele, sest see on riigieksamiaine. Seitsmest sai kuus ja selle teadmisega ka kursust alustasin. Kui siis minu plaani kirjeldava sissejuhatuse peale ütlesid lapsed isegi natuke süüdlaslike nägudega: "Aga meid ei ole viimasel nädalal..." 

Nii et esimesed topelttunnid olid "Sissejuhatus kursusesse" ja teised topelttunnid oli "Kokkuvõte kursusest ja arvastustöö".

Töö kiire ja korralik.