Mis häält teeb metsas murduv puu, kui keegi seda ei kuule?*

Päris tõsiselt ja esialgu ilma igasuguse filosoofiata - ka murdumise hääl on või ei ole? Ma olin koolifüüsikas küll väga tubli ja mulle ausalt öeldes täitsa meeldis, eriti ülesandeid lahendada, aga kahjuks on sellega läinud nagu muugagi ehk enam ei mäleta. Aga kui ma ennast kõvasti kokku võtan, siis suudan välja mõelda, et heli tekib vibratsioonist - miski paneb õhu liikuma ja see liikumine paneb meie kõrvas luukesed üksteise vastu kõlisema ja nii kuuleme meie, inimesed, teatud häält. Aga kui nüüd tõesti pole kõrva ja luukesi ja aju, mis ütleks, mis hääl see oli, kas siis HÄÄL ise on olemas või mitte?

Mulle meeldib Hume´i lähenemine empirismile, see on sümpaatselt loogiline ja samas mõnusalt tavapärasust eirav arusaam, et minu meelest on raske selle võlule vastu panna. Tema järgi näib, et me ei saa selle olukorra mitte midagi väita, sest me pole kunagi kuulnud metsas murduva puu häält nii, et mite keegi seda ei kuule. Samal ajal oma igapäevases elus lähtun pigem mõttekäigust, mis arutleb, et asjad, mida ma ei näe, on ju olemas. Ja miks inimesed arvavad, et nad on vähem olemas, kui teised neid ei märka (ma ei ole enam kindel, kes niiviisi arutles, pakun Valtonit, kes oskab, võiks parandada). Et siis selle järgi võiks ju mõelda, et puu murdub ikka raksakaga, mis sest et meie seda ei kuule. Puu ise ja maailm ju kuulevad.

Või ei kuule?

*8. klassi füüsika ülesanne**
** kuna mul pole otsest seost 8. klassiga, siis aususe mõttes ütlen ka selle ära, et küsimuse tõi avalikkuse ette mu õde