Sünnipäevaeelne väljakutse 7 - parim nali

Ma väga vabandan nalja autori ees, et seda siin jagan, aga see lihtsalt on täpselt selline nali, mis mind kohutvalt naerma ajas. Sest see on nii jabur. Kõigil juhtub, aga kui eksida, siis nii, et oleks naljakas :)

Ühesõnaga. Kohalikus lehes ilmus uudis pealkirjaga

"Linnuse parandamine algas eskalaatori kohaletoomisega"

 Tegelikult toodi kohale ekskavaator :D

Ma ei saa, ma IKKA veel naeran, kui kujutan ette, kuidas töömehed endale eskalaatori paigaldasid, et ei peaks treppidest üles-alla käia.

Kõigile murelikele lugejatele võin kinnitada, et nalja autor teab sõnade ekskavaator ja eskalaator tähendust. Ja kõigi eelduste kohaselt teab ka toimetaja, kelle valvsa pilgu alt see nali läbi lipsas :D

Täiskasvanute vetsunaljad

Prl Lumivalgeke tuletas mulle meelde, et olin unustanud Positivusel kogetud kummastavad vetsukogemused kirja panna. Saagu see viga siinkohal parandatud.

Kogemus nr 1
20ndates neiu astub rõõmsalt välipeldikust välja ja rõõmustab "Nii tore, nendes vetsudes on eraldi koht, kuhu kott panna. Seal poti kõrval. Riiul. Nii mugav."

Kõrvalseisjad (ka võõrad) ei tea, kas nutta või naerda. Ja kas peaks neiule ütlema, et arvatavasti hoidis ta oma kotti kellegi uriinijääkide sees, või lasta tal parem rõõmsalt edasi elada.

Kogemus nr 2
Taas keegi inimene, kes polnud varem pissuaari näinud. Kotti ta sellesse toppinud ei olnud, selle eest oli ta sinna sõna otseses mõttes s*ttunud. Kuidas see anatoomilises mõttes võimalik üldse on, jäi kõigile selgusetuks.

Kogemus nr 3
Vana hea komme jalgupidi potile ronida oli saanud uue mõõtme, kui keegi oli seda võtet kasutades suutnud potitaguse seina täis s*ttuda. Seejärel, oma viga märgates, püüdnud kenasti oma jääke potti riibuda. Väga-väga loodan, et tal oli selle jaoks paberit.

Ühesõnaga - inimesed on täiega hullud.

Vajab kommentaari

Üldiselt on vist teada, et on alanud Eesti Blogiauhindade hääletusvoor (SIIN). Süsteem oli sama, mis eelmisel aastal ehk et igaüks, kes tundis, et soovib osaleda, leidis endale sobiva kategooria ja lisas oma blogi. See kirjapanemise aeg langes enam-vähem sinnakanti, kui mul tekkis vastupandamatu tung kirjutamisega uuesti reele saada. Ja oma blogi lisamine EBAle tundus hea välise motivaatorina.

Mängisin selle mõttega mõnda aega, sirvisin oma vanemaid postitusi ja peas olevaid tulevasi postitusi ning üritasin end õigesse kategooriasse sobitada. Suurema osa sain õnneks eos välistada, sest ükskõik kuidas ma ka end tunnen, noorteblogiks ma ei kvalifitseeru. Või uustulnukaks :D Tegelikult ei sobinud õieti nagu ükski, arvamust pole, perest ei kirjuta eriti, eluline blogi peaks minu meelest olema midagi sellist, nagu on Ritsiku või Iibise oma... Lõpuks leidsin, et kõige paremini sobib mulle kirjeldus, mis selgitas kultuuriblogide olemust, sest seal oli lause "haridus on sinu kirg". Ja see vastab tõele - ühel või teisel moel on mu postitused ikka haridusega seotud. Registreesin end ära ja püüdsin kirjutamisega reel püsida. Enam-vähem on see ka õnnestunud, vähemalt natuke paremini.

Nüüd algas hääletamine ja ma sain pilgu peale visata, kes on teised kultuuriblogijad. Ja ma sain aru, et kultuuriblogide kategooria on vist ikka rohkem nagu spordiblogi või siis toidublogi. Ehk siis ainult temaatilised postitused. Nii et mina oma rosoljega võiks ikka eluliste blogide alla kuuluda, kuigi enam-vähem ainus osa, mida ma siin blogis juba mõnda aega jaganud olen, on seotud vaid väikese osaga mu elust.

Seda tahtsingi kommenteerida. Et ma lihtsalt võtsin kultuuri vist natuke laiemalt, kui mõeldud oli.

Ja et vastaks tõele mu väide, et kõik mu postitused on haridusega seotud, lõppu väike nali hindajate tööpõllult.

Riigieksamitel tutvustatakse õpilastele alati ka lugemisülesndeks oleva teksti autorit. Umbes nii:

Autorist

Eliisabet on sündinud 1984. aastal ja
kandideerib sel aastal EBAl kultuuriblogide hulgas.







Nojah. Tänavu oli keegi ülinunnu naljanina oma riigieksamil kirjutanud umbes selliseid laused: "Autorist kirjutab oma luuletuses, et inimesed ja raamatud ei ole enam sõbrad." Sõna autorist lugeda siis samamoodi nagu traktorist või arborist.

Ma naersin mingi kümme minutit järjest, kui aru sain, misasi see autorist on. Samasugune valgustuslik hetk nagu see, kui soola-ugas tähenduslikuks sõnaks muutus. Ma loodan, et autoristi autor suudab ka enda üle naerda.

Kuidas sõbrad ujumistunnis käisid

Teise klassi  kohustuslik ujumiskursus on jätkuvalt käimas. Meil on välja kujunenud kena süsteem, mis tähendab, et Ruudi saab minna koos ühe klassivenna ema ja tema autoga. Sama võimalust kasutab tihtipeale ka Ruudi sõber.

Täna juhtus nii, et klassivend oli haige, hr H linnast ära ja mina tööl. Seega läks käiku plaan C ehk Ruudi isapoolne vanaisa, kes lubas poisid pärast kooli ujulasse kohale viia.

Kõik läks kenasti, kellaajad olid kokku lepitud, sõber oli olemas koos ujumisasjadega, vanaisa ka kohal... Kui siis kümme minutit enne ujumistunni algust helistab Ruudi (mul oli just tund algamas):
"Eeemps, mis ma teen, vanaisa sõitis juba ära, aga ma jätsin ujumisasjad kogemata koju!?!"

What, sa sõitsid terve tee kodust ujulasse ega märganud, et kotti polnud kaasas. Ja mis põhiline, astusid autost välja ja ikka ei pannud tähele, et kotti pole?!?!

Mis mul muud üle jäi, kui soovitada tal minna õpetaja juurde ja vabandada, et asjad jäid koju ning jääda sõpra ootama, kuniks tund läbi saab.

Selle peale kurdab Ruudi: "Tal läks veel halvemini, ujumisasjad jäid vanaisa autosse...."

Vetsupuhastusvedelik

Kunagi ammu-ammu tuli meie väiksesse kodulinna tsirkus koos liliputtidega. Prl Lumivalgeke, kes oli tollal väga väike, oli rõõmsalt elevil. Eriti pakkus talle huvi lillepottide osa - et kuidas need lillepotid ikkagi trikke tegema saadakse, kodused potid olid ju üsna staatilised :D

Eile tegi Ruudi mulle samalaadse nalja.

Vaatasime "Kuldvillakut" ja tüüp arutleb, et tegelikult tasub igatahes sinna saatesse minna, isegi kui jääd kolmandaks, sest ka siis saab kingitusi. Esiteks kohviube ja teiseks saavad kõik endale "vetsupuhastusvedeliku".

Mul läks päris mitu sekundit, enne kui ma aru sain, mis asi see vetsupuhastusvedelik olema peaks :D

Pärast Ruudi seletas mulle, kuidas ta tõemeeli kujutas ette, kuidas seda tualettvett kanalisatsiooni valatakse ja siis on vetsus mõnus lõhn kogu aeg.

Tegelikult on kahju, et aastatega selliseid toredaid üllatusi vähemaks jääb, kõike tead, kõike oled näinud...

suusatunnid

Täna oli lõpuks see päev, kus ma saatsin hommikul lapse peaaegu koolini, sest mulle näis see libe soolaläbune tee meie tänaval liig suuskade, keppide ja suusasaabaste tassimiseks. Suusad ja kepid polnud omavahel ühendatud, sest spordipoes olid seda tüüpi ühendajad otsa saanud. Enne kooli ette jõudmist küsis Ruudi: "Kas sa nüüd tagasi ei tahaks minna?" Selge, koos emaga kooli minna on nüüdseks ikkagi memmekas.

Suusatamine ise läks neil nii ja naa. Lumele jõudsid vist kõik :D Aga Ruudi ütles, et ta läks esimese ringi poole peal ümber ega saanud enam püsti ja nii ta istus ja ootas, et õpetaja tuleks. Esimene klassiõde, kes tast mööda sõitis, lubas teate edasi anda, aga kuna õpetajani jõudmiseks tuli ring läbi suusatada ja need tegelased pole väga kiired liikujad, jõudiski tund peaaegu läbi saada, enne kui Ruudi uuesti püsti sai. Muidu oli normaalne olnud.

Mul endal on suusatamisega väga positiivsed mälestused. Algklassides sõitsime nii, nagu oskasime, millalgi kuuendast klassist alates hakkasime õppima ka. Aga muljetasime hr H-ga. Tema osales ühel suusamatkal. Kahjuks juhtus nii, et selleks ajaks kui tema lõppjaama jõudis, olid teised kõik juba ära läinud. Ma naersin nii, et pisarad voolasid, kui ta seda rääkis. Kuigi tegelikult ju äärmiselt traagiline lugu... Mis mõttes lähevad õpetajad ära ja jätavad põhikooliealise tüübi suuskadega kuskile jumal teab kuhu. Hr H ise kommenteeris, et ju siis õpetajad ei lootnudki, et tal oli plaanis lõpuni sõita... A ühe teise korra oli ta veel suusatamas käinud. Siis mõtles, et lõikab. Üle kraavi. Kust tema pidi teadma, et kui esimene ots suusast on ühel kraavipervel ja tagumine ots teisel, siis võib suuks pooleks minna :D

Nii et hr H keeldub Ruudiga suusatamast. Eks ma pean siis vist ise minema.

Morsa-lugu

Kordasime täna kaashäälikuühendi reeglit ja selle erandeid. Ülesanne oli selles, et tuli üles leida valesti kirjutatud sõnad.

Nii, fraas oli selline: "Morski sai otsa."

Ilmselgelt on esimene sõna valesti kirjutatud.

Õpilased lisasid ühe s-tähe - morss sai otsa.

Mina lisasin ühe k-tähe -  morsk sai otsa.

Üks õpilane oli hämmingus - tema meelest oli tegemist õigesti kirjutatud fraasiga - morski (mitm. osastav) sai otsa.

Jumal küll, kui juba üks pisike õigekirjaharjutus võimaldab nii palju tõlgendusvõimalusi, kuidas siis lugemisülesandes eeldada õpilastelt ühtset arusaama?

Piltlikult öeldes

Tulevased akadeemikud pusisid hiljuti sisseastumiseksami kallal. Oskavad päris hästi kastist välja mõelda ning loovusega ei tundu ka probleeme olevat. Ülesandeks oli etteantud loetelust sobiv piltlik väljend lausesse sobitada. Paar minu lemmikut:

Pearu otsis kohta, kus saaks Andresega erinevaid asju teha, näiteks pead liiva alla peita, kintsu kaapida või hoopis laineid lüüa.

Peremees otsustas pärast kosutavat lõunasööki natuke kintsu kaapida või siis hoopis pead liiva alla peita. 

Ja loomulikult on normaalne manitseda üht vanameest sõnadega: "Mis koperdad merel, endal pea liiva alla peidetud."

Ausalt öeldes olin ma tulemustest ikka päris hämmingus. Kas tõepoolest ei kasutata neid väljendeid enam üldse?

Päeva nali

Päeva nali pärineb taas mine lemmikFB-grupist (huvitav konstruktsioon, eksole):
Piu Pau kirjutab:

Loen hetkel "Absoluutne sõda: tänapäevane käsitlus nõukogude Venemaast teises maalimasõjas" (Chris Bellamy, kirjastus Varrak 2012, tõlkija M. Laane). See on minu jaoks väga huvitav raamat. Kuid trükivigade hulk selles raamatus on... enneolematu. Kuna raamat on siiski huvitav, olen juba leppinud ca igal neljandal leheküljel esinevate trükivigade jms-ga. Jah, nende hulk on kolossaalne, kuid ma pean vastu. Kuid järgnev ületas juba taluvuse piirid: 

"Mõlemal poolel pingutati füüsiliselt ja moraalselt äärmuseni ning võeti kasutusele hämmastavad püpüp." (lk 461)

Oi, ma naersin. See on nali samast kategooriast, kui Nirti raamatu tegelased kirjutavad raamatukogu raamatutesse mõtlema ärgitavaid tsitaate. Või tegelikult sealtsamast pärit lugu, kuidas üks tegelastest värvis oma juuksed kogemata roosaks, sest keegi oli tehases juuksevärvituube vahetanud. Pean küll tunnistama, et viimane lugu on tekitanud minus kerge foobia kodus juuste värvimise suhtes, sest ma kardan, et keegi on pannud minu värvikarpi süsimusta tooni ja ma ei saa seda enam mitte kunagi oma juustest välja. 

Ja kõige ilmsem paralleel on muidugi sellise ajaloolise sündmusega nagu meie kooli esimene ajaleht, mille ühte artiklisse ma end sisse kirjutasin sõnadega:

"Ma ei suuda seda lauset normaalseks muuta, äkki keegi suudab."

Siia lõpetuseks ka aususe mõttes tõlkija kommentaar

Neeme armastab õppivat noorsugu

Neeme lahkel loal postitan siia ka tema killulehe. Nagu näha, on tema a) oluliselt suurema staažiga; b) oluliselt aktiivsem üleskirjutaja :)
Head naermist
Link siin:
Neeme naljad

Armastan õppivat noorsugu

Pühendan selle postituse kõikidele suleseppadele, keda mul on olnud au õpetada :)

K. Selgita, mis on keele kuuluvust väljendav funktsioon
V: kuuluvust väljendav funktsioon on see kui tead kuhu kuulud mis rassist oled või murre. Iga inimene kuulub kuhugi (12. kl)

K: selgita mõiste "tähistatav"
V: tähistatav näitab mida tähendab tähistaja ja mida tähistatakse (12. kl)

K: mis toimus raamatus "Pöörane puhkus Parakatkus"?
V: Karud käisid õuel, parandasid katust, tegid WC ja trepi uue ja õue korda, meisterdasid põrsaid, eksisid ära, said maja endale, värvisid katust ja sõid hamburgereid. (5. kl)

K: Selgita, mis vahe on keelel ja murdel
V: Vahe on selles, et keel on see mis on ajajooksul paika läinud ja nagu nt eesti keel meil esivanemate aegadest on küll muutunud modernsemaks ning lihvitumaks. Murre on omaette rahvustel nt: hiinlastel nad räägivad oma keelt ja oma murdega ehk teistmoodi.

K: Selgita, mis on murre
V: Murret räägitakse kohal kus on mingil põhjusel toimunud keele murre.

K: Anna ülevaade pagulasperioodist (kuidas jaguneb, mis seda perioodi iseloomustab)
V: Pagulasperiood kestis 1944-1991 umbes. 40ndatel oodati EW taastamist ja siis tuldi juba kohvritega. 50, 60ndatel hakkas peale tulema uus ühiskond, kes ei kartnud enam midagi ja kohvrid jäid paigale. 80ndatel viidi kohvrid pööningule ja hakati välja andma pagulaskirjandust. (12. klass)

K: Mis olid pagulasproosa põhilised teemad 70ndatel? Miks?
V: Pagulasproosa teemad olid seotud pagulusega. (12. klass)

K: milliseks muutus draamakirjandus Nõukogude võimu all? Miks?
V: draama kirjandus muutus novelliks. (12. klass)

K: nimeta kuulsaid kirminaalromaanide autoreid
V: artur conandoi ja akata Krista

Teleka ja arvuti ees veedetakse enamus ajast rohkem kui kuskil mujal. (katkend 11. klassi kirjandist)