Sunday, January 8, 2023
UusElu2022*
Sunday, January 2, 2022
Palun mine ära aasta 2021
Viimasest postitusest on nüüd möödas üle aasta. Mõtlesin tegelikult, et blogimisega ongi kõik, polnud enam mingit soovi, sest kõik oleks nagu juba olnud ja midagi põnevat ei toimunud. Eks universum kuulis... ja andis põhjuse kirjutada. Aastakokkuvõtted on mulle alati olulised olnud, loen vahel enda omi üle ja ka teiste omad on alati huvitavad. Nii et siit ta tuleb - eriti fucked up aasta kokkuvõte.
Mida sa tegid aastal 2021, mida sa varem teinud pole?
Ausalt öeldes olen teinud ikka päris palju uusi asju. Näiteks sattusin elus esimest korda Rootsi kruiisile. Aga mul ei olnud varem Tinderis kontot, pole kunagi varem käinud klassikalistel kohtingutel. Keeleneet on ka uus kogemus (ärge uskuge, kui teile öeldakse, et selle tegemine pole eriti valus)
Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?
Eelmisel aastal kirjutasin nii:" Uue aasta lubadusi on kaks - jätkata hommikuse päikesetervitusega ja õppida selgeks Aafrika riikide nimed ja asukohad." Kumbagi tegelikult ei täitnud. Päikesetervitusi tegin reaalselt iga päev kuni juuni lõpuni, sealt edasi mitte kordagi. Aafrika riikidest sain selgeks Chadi... Aga lubasime prl Vaprakesega, et teeme selle nüüd ära!
Uueks aastaks lubasin ära teha inglise keele tasemeeksami ja juua vähem alkoholi. Selle lubasin ka välja mõelda, kes ma olen ja kelleks tahan saada. Lisaks luban ka oma tätoveeringu ära teha. Hetkel tundub juba, et tuleb teha kaks.
Kas keegi su lähedastest sai lapse?
Ooo, jaa. Üks paras ponks neiu praeguseks, keda nii kaua kõik ootasime, sündis juunis, septembris saabus maailma veel üks HM ja nüüd detsembri lõpus sai sündimisenaljaga hakkama ka musavixikaaslase kolmas beebi (kes on tema teine sedasorti kunstliku viljastumise beebi, et tal pole üldse meest majas, nii et vinge naine on selle beebi ema jätkuvalt)
Kas keegi su lähedastest suri?
Seda vähemalt ei juhtunud.
Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2022, mida sul 2021. aastal ei olnud?
Phhh, stabiilsust natukenegi rohkem? Või sellist arusaama, kuhu asjad liiguvad. Noh, tegelikult lahutust tahaks ka. Jumal, sa näed, et ma olen proovinud hea ja kurjaga.
Milliseid riike sa külastasid?
Nuh, kruiisil käies astusime Stockholmist ka läbi. Teate, need rootslased on hullud :D Seal ei olnud MITTE MINGEID piiranguid. Nagu et ei maske ega hajutamist ega koroonapassi.... Väga veider oli, mitte et ma oleks kurtnud.
Milline 2021. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?
Ma mõtlen, et see on vist 6. september ehk päev, mil minu suht igaks juhuks tehtud koroona kiirtest näitas kaht triipu. See oli see udusulg, mis murdis kaameli selgroo.
Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
Et ma jäin ellu? Et ma ei jõudnud joobnult tööle? Mõlemad päris head saavutused, kui aus olla. Riigieksam oli sel aastal poole ulatuses minu tehtud, igal teisel aastal oleksin selle üle suht uhke :)
Mis oli su suurim ebaõnnestumine?
Võiks vist öelda, et see, et ma ei suutnud oma abielu hoida. Aga see pole nagu otseselt MINU ebaõnnestumine.
Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?
Nu ma sain täisvaktsineerituna covidi läbi põdeda. Suvel sain esimest korda elus teada, mida tegelikult tähendab, kui sul ärevus. Ütleme nii, et mu tööelus aitab see mind palju rohkem õpilasi mõista. See on asi, millega ei ole võimalik normaalselt elada, see on ainult elu küljes rippumine.
Mis oli parim asi, mille ostsid?
Ma vaatan, et eelmisel aastal on kirjas, et parim ost on kuivati. Ja ma olen täiesti nõus ikka veel. Sest praegu elan ilma kuivatita ja see olen kohutavalt nõme. Paljud inimesed ütlevad, et nad ei suudaks enam elada ilma nõudepesumasinata. Ma olen sellega elanud, jumala hästi saab ilma :D Aga kuivati, ma ütlen teile, on eluks hädavajalik :D Sellest aastast Egiptuse puuvillast voodipesu. See on imeline. Satiinist voodipesu on ka tore, aga see läheb rohkem kategooriasse "Asjad, mida saad teha, kui ei pea arvestama abikaasaga".
Kelle teod väärisid tunnustust?
Mingil väärastunult äraspidisel moel tegelikult Abikaasa omad (kuigi ta on teinud terve rea tunnustust mitteväärivaid lükkeid), aga eelkõige Ruudi, kellest on kasvanud täiesti imeline 14-aastane inimene, kelle võime normaalselt käituda on täiesti uskumatu. Ja päris kindlasti nägid tema silmad ja kuulsid tema kõrvad sel suvel rohkem, kui ühe tollal 13-aastase inimese silmad ja kõrvad oleks pidanud tajuma.
Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?
Siia tuleb hästi ilmne vastus. See on abikaasa uus naine. Ja mitte sellepärast, et ta on minu abikaasa uus, sest ma olen jätkuvalt täiesti veendunud, et tema on kogu selle looga tegelikult väga vähe seotud. Lihtsalt. Kogu see lahkuminek on olnud... ütleme tõusude ja mõõnadega. Ja mingil hetkel hakkas minul sellest naisest kahju, sest ilmselgelt uskus tema, et on leidnud oma prints charmingu. Aga noh, mina teadsin, et asjad pole pooltki nii, nagu ta arvab olevat. Ja mul hakkas hale. Ja hakkasin viisakalt käituma. Tema selle asemel kuulutas FB-s, et on suhtes. Minu abikaasaga! Okei, see tekitab kergelt tülgastust ka Abikaasa suhtes, sest pärast MIND lasi ta tekkida midagi kellegagi, kelle EQ on nagu Ron Weasleyl (ehk teelusikal)?!?! Mitte et ma oleks mingi väga sisterhood tüüp, aga no on asju, mida ei tehta lihtsalt.
Millele kulus enamik su rahast?
Riietele, boltimisele, üürile, baaridele, taksodele ka tglt.
Mis sind väga-väga-väga elevile ajas?
Kui ma sain kutse olla mälumängutiimis :) Ma olen seda literally aastaid oodanud :D
Milline laul jääb sulle alati 2021. aastat meenutama?
Selle aasta (okei-okei, aasta teise poole) võtab täpselt kokku Smilersi "Ainult unustamiseks"
Kui te päriselt kuulate neid sõnu, siis see täpselt minu seest.
Mis oli su lemmiktelesaade?
Mul ei ole enam televiisorit, nii et ma ei tea mitte midagi telesaadetest. Ega ma enne ka neist palju teadnud. Kusjuures ainus asi, mida telksi puhul igatsen, on hommikune Terevisioon. Nii et vb mingil hetkel hakkan seda ikkagi vaatama kuidagi.
Mis oli parim raamat, mida lugesid?
Ma arvan, et see oli enesaabiraamat "Kuidas lahutusest üle saada" vmt. See tõsiselt aitas.
Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?
Ehh, filmiklubis sai vaadatud terve hulk filme, aga mulle ei meenu midagi nii erilist. Huvitav, millal me "Idiooti" vaatasime? See oli küll täiega elamus. Sel hooajal jõudsin ka Kogukonnaakinno, sealt kindlasti Dupieux´i "Kärbes", mis tegi mulle palju nalja, aga ka islandlaste "Lambuke", mis ka tegi nalja. Niisama vaatamisest jõudis minuni lõpuks "Departures", mis oli väga ilus.
Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Ma ei oska siia mitte midagi kirjutada. Lugeda äkki, aga ma saan aru, et see on utoopiline pakkumine. Kevadel lugesin ma normaalselt, pärast ei suutnud ma lihtsalt piisavalt pikalt ühele asjale keskenduda.
Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Loomulikult oleksin ma tahtnud vähem nutta. Vähem valu käes voodis, põrandal, seina ääres väänelda. Vähem alkoholi tarvitada. Vähem suitsetada. Aga ma saan aru, et tänu sellele, et ma seda kõike nii intensiivselt tegin, olen päris hästi välja tulemas sellest asjast.
Kas sa armusid kellessegi 2021. aastal?
Deem, ma siiralt loodan, et ma üldse ikka olen võimeline kunagi uuesti armuma. Mina, sariarmuja -.-
Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
No ma natuke olin vahepeal pahane universumi peale. Aga üldiselt siiski mitte.
Mida sa tahtsid ja said?
Eee, ma tahtsin peenisekujulist piparkoogivormi ja sain :D (ja ärge tulge mulle ütlema, et kui teile tehakse pakkumine saada ükskõik mis kujuga vorm, siis vähemalt teiste kõrval te ei tahaks peenisekujult. Kui see nii pole, siis palun ärge öelge :D)
Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?
Olin parajasti selle suvel reisil (seitse päeva järjest kodust ära, mis peaaegu õnnestus) ja ärkasin sünnipäevahommikul Hiiumaal telgis. Õhtune koosviibimine oli juba Saaremaal. 37 sain iseenesest.
Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?
Ma tõesti ei tea mitte kedagi ...
Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
-.- äkki see, kui mu abikaasa poleks teatanud, et tahaks lahku minna? :D
Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
Hmm, tundub, et me saime Sõbranna Abikaasat näha just eelmise aasta jaanuaris, ta on suht hea uus tutvus. Mu koera ja 3D-printeriga Sõber on ka päris oluline. Mitte et ma ikkagi täpselt aru saaks, miks ta mu elus on, aga ju siis on vaja.
Mis sind mõistuse juures hoidis?
Siit järgneb nüüd Oscari-võitja kõne. Ma olen tänulik oma perele ja sõpradele, tänu kellele ma enam-vähem mõistuse juures püsisin. Ja täiega siiralt. Alustades sellest, et ma olen tänulik oma vanematele, kes kuidagimoodi on suutnud mulle anda ellu kaasa eneseusu ja siiski stabiilse närvikava; Abikaasale, kes 15 aastat mind armastusega on üle valanud ning jätkab seda siiani, lihtsalt mitte mu partnerina ja tänu millele pole ma pidanud kogu selle masendava olukorra juures tegelema selle teemaga, et ma tunneks end väärtusetu või läbikukkununa, lihtsalt õnnetuna; õele, kelle koju ma läksin, kui tundsin, et enam ei suuda ja kes ütles, et loomulikult, ole siin täpselt nii kaua kui vaja, ja kes (ma kardan, et tegelikult täielikult ise veel teadmata, kui sõna otseses mõttes) hiljem, kui covidiga isolatsioonis olin, mu elu päästis, sest käis iga päev koos Lasnamäe Poisiga minu juures jalutamas; teisele õele, kes nüüd jõulude ajal ütles mulle "Tead, sa oled nii ilus, sest sinust kiirgab välja nii suurt kurbust" ja see oli nii ilusasti kokku võetud; prl Lumivalgekesele, kes esiteks võttis mu vastu mu Tol Ööl ja jõi koos minuga eepilistes kogustes vahuveini ja kes hiljem on alati olnud käpp, ükskõik mis ajal mul on olnud vaja rääkida adekvaatse täiskasvanuga (ja et keegi ütleks mulle, et isegi kui mu teod on kahtlase väärtusega, ei tähenda see, et ma ise oleks kahtlase väärtusega, ja endale tuleb andeks anda); prl Vaprakesele, kellega samamoodi terve sügise teisipäeviti veebis kokku saime, nii et mul oli, mida oodata ja kellele rääkida oma tobedatest seiklustest; ja loomulikult kogu sellele kambale mu töö juurest, kes on vaatamata keerulistele aegadele leidnud hetki korraldada kokkusaamisi, kellega koos olime 10. detsembril (ehk siis mu pulmaaastapäeval) koos Rootsi kruiisil, kes on mind kuulanud, küsinud õigeid küsimusi; ja eriline tänu muidugi Sõbranna Abikaasale, kes vist kõige rohkem on seda hullumeelset sõitu kaasa teinud ja kuigi tal on omad hetked, on ta ses mõttes imeline, et ta on algusest peale hoidunud mind lohutamast või nunnutamast, vaid on saatnud lolle meeme või lihtsalt võtnud pintsakutaskust hansa välja. Ja lõpuks siis ka muidugi Kulmudega Tädile, kes on mu terapeut ja kes on samuti kogu oma veidruses väga suureks toeks olnud.
Olgem ausad, minu mõistuse juures hoidmiseks läks sel aastal vaja päris palju inimesi :D
Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
i) õnnelikum või kurvem? Hetkel ikka veel kurvem
ii) kõhnem või paksem? Ütleme nii, et kõik teie, kes te maadlete kaaluga, mul on teile hea soovitus, kuidas kiirelt asjaga ühele poole saada - minge püsisuhtest lahku. Ma võtsin ilma igasuguse plaanita alla 12 kg. See oli suurusjärgus 20% mu kehakaalust, et oleks arusaadavam.
iii) rikkam või vaesem? Vaesem kahjuks. Ja rikkust ei paista ka kuskilt.
Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2021. aastal said?
Ära. Mitte. Kunagi. Jama. Universumiga. (Tema huumorisoon on uskumatult tume)
Thursday, December 31, 2020
Lugemisaasta 2020
Kuna sel aastal suutsin lõpuks ometi FB Lugemise väljakutse grupi suure väljakutse kõik punktid täita, oleks paslik raamatutest ka eraldi kirjutada.
Ära märkimist väärib ka asjaolu, et sel kevadel kogesin esimest korda lugemiskrampi, mis tähendas, et ma lihtsalt ei suutnud raamatuid lugeda. Ma kardan, et see oli seotud asjaoluga, et mul oli lihtsalt füüsiliselt võimatu paigal istuda ja tegeleda millegi nii palju süvenemist eeldavaga :D Ma ei tea, kui palju erinevaid raamatuid ma sel ajal katsetasin. Kahjuks ei ole ma neid üles kirjutanud.
Küll aga kirjutasin üles raamtud, mis said vähemalt enam-vähem läbi loetud. Neid kogunes sel aastal 70, mis on päris kena number. Aga selles on päris palju väga õhukesi raamatud, nii et võibolla on informatiivsem see, et loetud lehekülgi tuli kokku suurusjärgus 19 000. Lugemise väljakutse grupp on suurepärane, aga teatud mõttes ka heidutav, sest sealsed lugemisnumbrid on mitu korda suuremad. Mitu korda, eksole.
Kui nüüd pisut kokkuvõtlikumalt rääkida, siis ...
... lugesin võibolla pisut rohkem klassikat kui tavaliselt. Lõpuks ometi lugesin läbi "Hea uue ilma", mis mul siiani lugemata oli. Orwell meelib mulle siiski rohkem, aga päris hea oli :D Kross ja Tammsaare oli vapustavad, Camus ja Tšehhov toredad, Sophokles jätkuvalt hea, aga siiski meeldib mulle lugu rohkem kui tekst.
... krimilugemist suutsin pisut ohjeldada. Angela Marsons meeldib mulle täitsa hästi, kuigi mulle üldse ei meeldi, kui autor kirjutab esimese osa sarjast krimina ja siis teise põnevusloona. Neid ma üldse ei viitsi tegelikult lugeda. Täiega suur pettumus oli näiteks Bryndza "Varitseja öös". Hargla ja Läckberg on ikka kindla peale minek :)
.... sattusin päris mitme noorteka peale. Positiivse poole pealt juba mainitud "Simon vs homo sapiensi vandenõu", mis on maailma kõige nummim geiromaan, ja "Ütle mulle kolme asja", sest ... ma ei teagi, oli ka nummi. Üldse ei meeldinud mulle Eia Uusi "Kuu külm kuma", selles oli KÕIK valesti. Alustades kohutavast sinavormist kuni tegelasteni, kes kõik olid minu jaoks ebausutavad. Seda veidram, et tema "Tüdrukune" meeldis mulle väga-väga. Klassikaliselt halb oli Beverly Hillsi raamat :D
... selgus, et mitteilukirjandus mulle üldiselt ei meeldi :D Välja arvatud kaks graafilist romaani (Arvo Pärdi elu ja feminismi ajalugu). Kõik teised olid igavad, ei vastanud mu ootustele või olid lihtsalt suvalised. Suurim pettumus oligi vist teise maailmasõja kurioosumite raamat, milles polnud üldse põnevaid lugusid;
... lisaks Beverly Hillsile lugesin veel mõnda tõeliselt halba raamatut. Ma arvan, et kõige hullem oli siiski Tohvri "Sõbrad ja hallikirju koerake", kus lugu nagu polnudki ja taaskord, tegelased oli nii ebausutavad. Lugesin selle läbi vaid selle pärast, et väljakutse oli ja seda ei saanud ka millegi muuga asendada, sest lugema pidi koduraamatukogu eelmise aasta kõige populaarsemat raamatut. Ja just selle mulle meie kohalik raamatukoguhoidja selle küsimuse peale andis. Teine hirmus oli mu oma raamaturiiulis olnud "Veidrad voodikaaslased". niivõrd nilbe naistekas, et siiani tuleb kurb peale, kui mõelda, kuidas puid maha raiuti ja nii. Ma täiega hindan kena romantilist lugu, aga mitte sellist, kus kõik on nii ebausutav ja juba teab mitmendat korda maandutakse klaveri peale sugu tegema.
... vastukaaluks oli ka suurepäraseid raamatuid. Lisan siia kõik, mis said mu käest viie või nelja. "Alistumine", "Apteeker Melchior", "Väikesed võililled", "Hea põhjatuule vastu", "Migreenimaffia", "Hea uus ilm", "Monigrammimõrvad", "Kehade mets", "Kui me olime orvud", "Loomade farm", "1984", "Kui raske see olla saab?", "Vaikne karje", "Simon ja homo sapiensi vandenüu", "Keisri hull", "Kaotuse pärand", "Evelyn Hardcastle´i seitse surma", "Elu mõttetusest", "Pariis 6.41", "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud", "Tüdrukune", "Minu armsad luud", "Juudit", "Ütle mulle kolme asja", "Britt-Mari puistab südant", "Kahe heli vahel", "Naiste võitlus", "Paigad, kus olen avalikult nutnud", Võõras, "Inglitegija", "Minu sünge Vanessa", "Köök", "French ja Koulu", "Kes kardab Sveta Grigorjevat".
... ja kui ma neist raamatutest peaks valima kolm, mida kõigile soovitada, siis ma ütleksin"Hea põhjatuule vastu", sest see on näide sellest, et raamatute puhul on siiski väga oluline see, kuidas need on kirja pandud (ja ka tõlgitud), sest lugu kui selline on siin ju napp. Aga kui haarav! Siis "Minu sünge Vanessa", mis on täiega haige lugu ühe tüdruku suhtest oma õpetajaga. Mingis mõttes äraspidine vaatenurk, aga siiani ebamugavaid mõtteid tekitav. Ja kolmandaks Tammsaare "Juudit". Sest see on lihtsalt nii suur lugu ja nii delikaatselt kirja pandud.
... neist raamatutest, mis mulle väga meeldisid, on siiski mõni, mis avaneb pisut pikaldaselt. Näiteks raamat "Paigad, kus olen avalikult nutnud" oleks kindlasti pooleli jäänud, kui mul oleks olnud parajasti käeulatuses midagi muud. Aga õnneks polnud, sest see on vapustav sissevaade vaimse vägivalla suhtesse. Ka "Köök" on selline. Lugesin seda paar aastat tagasi ja nüüd uuesti. Oli kordades parem. Ja kõige pikaldasem avaneja oli Kivirähki "Sinine sarvedega loom". Jummel kuidas ma oigasin seda lugedes. Ja siis järsku plaksust läks suurepäraseks. Sellest alates, kui Oskar tolle manalaneiuga kohtuma hakkab. Ma lihtsalt istusin ja nautisin.
Kõige-kõigem raamat siiski on ja jääb Joonas Sildre "Kahe heli vahel". Ma arvan, et sain religioosse kogemuse seda lugedes, sest see oli midagi nii võimast.
Selle aasta väljakutse täielik lugemisnimekiri ja minu valikud olid sellised
Punasega siis raamatud, mis meeldisid
Rohelised need, mis ei meeldinud
Ja sinisned sellised suvalisemad
Wednesday, December 30, 2020
RIP 2020
Mida sa tegid aastal 2020, mida sa varem teinud pole?
Tahaks öelda, et ma pole kunagi varem andnud tundi pidžaamapükstes, aga see oleks vale, sest ükskord oli meil koolis tuduriiete stiilipäev. Minu imestuseks oli väga vähe pidžaamasid. Mina nautisin küll kogu südamest.
Ma mõtlen, et maja ostmine (või noh, pangalaenu võtmine) on miskit, mida mina pole teinud.
Täiskasvanutele mõeldud kunstikursusel käisin ka - akvarellimaali omal. See oli hullult nunnu.
Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?
Mul oli kaks lubadust - pusled kokku ja rohkem koristada. Nohh. Kaks puslet sai kokku pandud, üks veel ootab. Koristamisega on ka nii ja naa. Kevadel eriolukorra ajal koristasin kõikide nende lõputute veebikoosolekute ajal. Aga see puudutab vaid kööki ja elutuba. Samas need olid tõesti korras :D
Uue aasta lubadusi on kaks - jätkata hommikuse päikesetervitusega ja õppida selgeks Aafrika riikide nimed ja asukohad.
Kas keegi su lähedastest sai lapse?
Isegi kaks :) Ja järgmisel aastal on, mida oodata.
Kas keegi su lähedastest suri?
Kevadise kriisi ajal suri taat. Kuna kevadel oli kõik teistmoodi, siis laiemale ringile matuseid ei olnud. Ja seepärast on kuidagi ebameeldivalt lõpetamata tunne sellega.
Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2021, mida sul 2020. aastal ei olnud?
Teadmist, et mu ellu ei seata enam piiranguid. Muusikaviktoriine tahaks ka.
Milliseid riike sa külastasid?
Hea nali, eksole :D Tegelikult käisin Lätis küll. Korra nende looduspargis matkarajal. Ja teine kord perereisi ajal sõitsime jupi sealt läbi. See polekski mainimist väärt, kui üks ekipaaž poleks Läti politsei huviorbiiti sattunud ning loomulikult oli autos inimesi, kellel polnud dokumenti kaasas.
Austrias käisin peaaegu :D Sellega läks ses mõttes hästi, et tegime otsuse minemata jätta märtsi alguses, mis tähendas, et õpilased said oma rahad kõik tagasi.
Eestis käisin mitmes uues kohas. Näiteks Mõisakülas.
Milline 2020. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?
Eks ta 12. märts ole, siis saadeti meid kell 12 koju ja tagasi kooli sain mina kunagi mais. Iseenesest on on kahju, et just see kuupäev, sest tõepoolest ostsime maja ju veebruaris. Ja ma ei suuda praegu meenutada kuupäeva.
Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
Ma arvan, et see, et ma ikkagi kuni lõpuni neid masendavaid veebitunde tegin, mitte ei öelnud, et minge kõik perse. Ja see, et esimest korda suutsingi lõpetada lugemise väljakutse. See on päris suur asi.
Mis oli su suurim ebaõnnestumine?
Noh see, et ma siiski ei koristanud rohkem?
Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?
Kevadised keskendumisraskused oli kõige karmimad.
Mis oli parim asi, mille ostsid?
See on lihtne. Kuivati. Ma täiega jumaldan teda :D Kunstkuusk on ka päris mõnna. Ja lõpuks ometi tuli välja Sveta Griorjeva esimese luulekogu taastrükk, nii et selle ostsin ka. Maja ei ostnud ma päris üksi, nii et see vist ei loe.
Kelle teod väärisid tunnustust?
Mõni kolleeg ehk? Tanel Kiik oli ka päris tore.
Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?
See õpetaja, kes ütles 13 tüdrukust koosnevale grupile, et võtke neljastesse rühmadesse. Nagu... kui sa tõepoolest ei saanud aru, et 13 ei jagu neljaga, siis äkki peaks vähem mõtlemist eeldava ameti valima?
Millele kulus enamik su rahast?
Mul pole õrna aimugi. Kodu remondile äkki?
Mis sind väga-väga-väga elevile ajas?
Üks teatav rasedus. Mitte minu oma :D Tegelikult oli neid oodatud rasedusi isegi kaks, nii et kaks korda rohkem elevust.
Milline laul jääb sulle alati 2019. aastat meenutama?
No Spotify ütleb, et kõige enam kuulatud laul oli "Gasolina" :D See ütleb nii mõndagi mu aasta kohta.
Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
i) õnnelikum või kurvem? Pigem tuimem.
ii) kõhnem või paksem? näib, et sama.
iii) rikkam või vaesem? vaikselt ikka koguneb, kuigi uuel aastal ilmselt palk ei tõuse. Maailm on tõepoolest muutunud.
Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Mõtestatud sporti? Liikusin küll palju, aga trenni kui sellist sai vähe tehtud. Kuigi ma suudan nüüd kätekõverdusi teha, mis on päris hea edasiminek.
Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Lihtsalt tühja punkti jõllitanud. Koroonakevade rõõmud.
Kas sa armusid kellessegi 2020. aastal?
Ei tulnud ette.
Mis oli su lemmik telesaade?
Ma ei mäleta, et ma üldse oleks midagi teadlikult vaadanud. Ühel õhtul küll nägime uut toredat saadet, kus kutsekoolide inimesed mõõtu võtavad. Ja see oli väga lõbus, aga kardan, et kutsekoolide mainele see kuigivõrd head ei tee...
Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
Ei.
Mis oli parim raamat, mida lugesid?
Lugesin terve hulga väga häid raamatuid. Neist peaks tegema eraldi postituse. Esiteks peaksin ma mainima noortekat "Simon vs homo sapiensi vanenõu", sest see aitas mul üle saada kevadisest lugemiskrambist. Aga kõige võimsam kogemus oli "Kahe heli vahel", mis on oma terviklikkuses (sõnad, pildid, kujundus) lihtsalt terviklikult niivõrd lummav.
Mida sa tahtsid ja said?
Vargakindla seljakoti. Ja kodu (või siis pangalaenu :D)
Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?
Kuigi ma kinos ei käinud, vaatasin palju filme. Nimelt lõpuks ometi sai käima lükatud filmiklubi "100 eesti filmi" ja augustist alates oleme vaadanud koos ära 23 filmi. Ma mõtlen, et neist minu lemmik oli vist "Hullumeelsus".
Tegelikult käisin korra isegi kinos. "Tenetit" vaatamas. Ma päris täpselt ei saa aru kogu sellest melust, mis selle filmiga kaasas käib. Eesti osast loomulikult saan aru :D Tõesti oli jabur vaadata Tallinna ja kuulda eesti keelt. Aga muidu sisu... Ma kardan, et ma olen selle imeliseks pidamiseks liiga palju raamatuid lugenud.
Imeline film aga oli Oscari-võitja "Parasiit".
Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?
Sain aasta vanemaks :D Ja oli sünnipäevapidu, kus esialgu oli selgelt liiga palju inimesi. Oleks ikka pidanud erinevad peod tegema, sest tegelikult mulle meeldib, kui ma saan oma külalistele öelda rohkem kui tere ja head aega.
Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
Ilmselgelt oleks mu elu olnud toredam, kui keegi poleks mulle öelnud, mida kõike ma teha ei saa.
Mis sind mõistuse juures hoidis?
Mul pole õrna aimugi. Liikumine looduses? Ma pole kindel, et see mõistuse juures olemine üldse eriti hästi välja tuli.
Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?
Arkadi Popov. Sest ta on nii muhe.
Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
Mul on uus kolleeg. Aga ta on alles kompamise faasis.
Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2020. aastal said?
Kuigi katsetamine, kui kaugele mingites asjades võib minna, pakub põnevust, tasub meeles pidada, et see katsetamine võib mingil hetkel tagumikust näksama hakata.
Thursday, June 18, 2020
Riigieksam 2020
Wednesday, April 22, 2020
Vaheaeg jee!
Wednesday, April 8, 2020
Valik vabandusi (distantsõppe aegu)
... mul läks meelest ära;
... jäin pärast eelmist tundi nii sügavalt magama, et jõudnud tundi;
... jäin eelmise tunni ülesannet tegema ja ei jõudnud järgmisesse tundi
... ma ei teadnud, et tund toimub;
... ma ei teadnud, kus tund toimub;
... ma ei saa aru, millal Teie tunnid toimuvad (vahemärkusena: need on alati tunniplaani järgi)
... pidin tegelema väikevennaga;
... torm viis elektri ja interneti ära;
... samal ajal toimus meie külas vähemalt neli veebitundi ja internetti ei jagunud;
... kass näris internetijuhtme läbi;
... pidin tegelema oma papagoiga, kes lendas jalgupidi mu kuuma kohvi tassi.
Mu lemmik on muidugi see papagoi oma :D Ja kusjuures üht poissi olen kahel korral väikevennaga koos tunnis näinud, istuvad kahekesi arvuti taga ja on nii nunnud (L)
Hetkel olen peaaegu päris kindel, et mais saab kooli tagasi. Ja ma ei saa aru, kas rõõmustab või kurvastab mind.
Saturday, April 4, 2020
Distantsõppe aegu
Ja ma sain aru, et mul pole õrna aimu ka, mis see olla võiks, sest kodus olles ta mu käest avamisel koodi ei küsi. Ja suurema osa ajast väljaspool kodu lepib näotuvastusega. Siiski, ma tean, et olen seda koodi vajutanud. Sellepärast esialgu väga ei muretsenud, vaid proovisin erinevadi variante. 5 korda sai täis ja pidin hakkama 30 sekundit ootama. Kokku jõudsin proovimistega 22 korrani, kui lõpuks tunnistasin, et olen suutnud oma telefoni väga korralikult ära turvata.
Pikk lugu lühidalt - telefonil tuli taastada tehaseseaded. Sellega seoses kaotsin Cnady Crushis kõik elud ja boosterid -.-
Sellesama kolmanda nädala kolmapäeval sain kaks kirja õpilastelt, kellele olin määranud neljapäevaks tunniplaanijärgsel eesti keele tunni ajal toimuva veebikohtumise: "Õpeteja, Te olete pannud meile kohtumise Google Meeti, aga kas me sel nädalal võiksime teha seda meie tundide ajal, meil on samal ajal inglise keele kontrolltöö." Jupp, ma eeldasin kolmandat nädalat järjest, et meil on tund kaks tundi varem kui tegelikult. Siiani polnud lihtsalt kedagi seganud.
Poes käime kord nädalas (mis on okei, sest ma olen juba ammu hoogu võtnud, et seda teha :D). Laps õpib üldjuhul ise (pisut möirgamist siiski leidub, sest vahetunnid kipuvad pikaks venima). Tehnoloogia ülesnade (vurri tegemine) juures sai küll abi - hr H andis talle ilusa pika kruvi ja mina aitasin pärast vurritamist filmida. Igatahes oluliselt vähem kui tuttavad, kelle lapsed käivad 6. klassis ja kelle tehnoloogia ülesanne oli Goldbergi masin ehitada. Isad veetsid pikki tunde põrandal.
Aeg ... vist seisab. Ma olen väga segaduses, mitmes koolinädal meil käsil ja kui mitu veel enne vaheaega tuleb.
Ühelt poolt olen ma kohutavalt tüdinenud sellest kõigest. Teiselt poolt hakkan tundma hirmu selle ees, et äkki peabki mais uuesti koolimajja minema ja ma ei kujuta ette, kuidas ma sellega hakkama saan. Aga jah, selgus, et isolatsioon ei sobi mulle, kuigi pealiskaudsel vaatlusel võib jääda mulje, et nii palju mu elu nüüd ka ei muutunud. Asi on vist sunduses. Ja no seda, et ma tegelikult olen ekstravert, olen ma hakanud juba ammu kahtlustama. Lihtsalt ma olen ekstravert, keda inimsed väga ruttu ära tüütavad. Seega on olukord minu joaks praegu eriti raske - ma ei saa suhelda sellisel kombel, nagu ma vajaksin ehk spontaanselt. Väike suhtlus ja minek.
Ja minu jaoks on müstika, et ikka veel leidub inimesi, kes ei ole oma laste õpetajatele märku andnud, et ülesandeid on liiga palju või et lapsed ei saa nendega üksi hakkama. Kuidas kurja see õpetaja peaks aru saama, et kõik pole okei, kui kellelgi midagi tehtud pole või kui keegi ei ütle? No üks õpetaja poja koolis tekitab ausalt öeldes minus kerget hämmastust, sest kolm nädalat järjest on tema panus õppetöösse seisnenud lakoonilise märkusega Stuudiumis "Õpik lk see-ja-see, lugeda ja jutustada". Aga eks ta ise teab, mida ta saavutada tahab...
Aaa,
enne veel, kui koroona kogu tähelepanu endale tõmbas, ostsime maja.
Hr H vaatas mingil päeval mõtlikul pilgul mäekallakut, mille tasandamiseks ta kopa kavatses tellida, ja tõdes "Varsti äkki polegi vaja koppa tellida, aega on nii palju, et tõstan labidaga mäe eest".
Ja sel nädalal suri taat. Ei mingeid koroonatüsistusi, lihtsalt 92 eluaastat ja sellega kaasuvad haigused.
Wednesday, January 1, 2020
Tagasivaade aastale 2019
Aasta otsus oli ikka see, et leidsime lõpuks, et maja, kus me elame, vääriks saama meie päris koduks. Sellega seoses olen pool aastat elanud erinevas etapis olevas remondis :D Sellega harjub. Tolmu on olnud palju, tüdimust ja väsimust ka, kuigi mõistusega võttes saan aru, et see on olnud vajalik. Kui nüüd elutoaga ka ühele poole saaks, oleks juba päris hea. Köök koos abiruumi ja vannitoaga on juba enam-vähem, Ruudi toa mööbel sai peaaegu täies mahus välja vahetatud. Kui saaks teise korruse aknad uued, võiks tal ka tapeedi uue panna, mis viiks selle toa remondi lõpuni.
Selle aasta seltsielu on olnud (teadlikult) vilkam kui paljudel varasematel aastatel. Olen käinud paljudel õhtustel koosviibimistel, sünnipäevadel, niisama külas. Pean sellega veel harjuma, praegu on see veel pisut kurnav :) Samas saan aru, et mugavalt kodus kopitades ei juhtu üldse midagi toredat. Saime kaks pulmakutset ja käisime neis mõlemas. Ja need olid mõlemad suurepärased pulmad, üsnagi erinevad, aga südamlikud ja õnnelikud, ilusa meeleoluga.
Muuseumide ja näituste poolelt andis suurima panuse suvine perereis, mis sedapuhku viis Juhan Liivist Tammsaareni. Liivi muuseum on jätkuvalt imearmas :) Londonis loomulikult Westminster Abbey. Noh Auschwitzist ei saa mööda. Ja käisime ka Fotografiskas vaatamas Elisabeth II poti peal ja muinasjutulisi pilte surnud ema mälestuseks. Mõlemad meeldisid väga-väga.
Teatris käisin vähe, aga jätkuvalt olen vaimustuses Ugala lavastuest "Krd loll lind", aga soovitan enne Tšehhovi "Kajaka" üle/läbi lugeda, annab parema raami. Narvas käisime Joalat vaatamas, mis etendusena mulle võibolla niiii suurt elamust ei pakkunud, aga Narva ise, Viktor Tsoi piltidega baar ja ekskursioon Kreenholmi aladel muutis tervikuna selle kogemuse suurepäraseks. Draamateatri "Nora" oli ... okei, aga pigem positiivne.
Nagu ma juba öelnud olen, siis lugesin liiga vähe - kokku 43 raamatut, millest nii mõnigi oli ka täiesti suvaline meelelahutus. Selle eest alustasin väga palju rohkemate raamatutega, aga ma lihtsalt ei suutnud end sundida neid lugema. Poolikuid raamatuid kogunes tõesti (liiga) palju. Esimese poolaasta parimatest ma kirjutasin ("Lillede keel", "Emapiim", "Siiski veel Alice", "Matmisriitused") ja ma ei saa öelda, et teine poolaasta oleks väga midagi uut ja põnevat andnud. Eredamalt ehk "Palju õnne argipäevaks" ja Heinsaare novellid (mul oli siiani "Ülikond" lugemata :O), aga mõlemaid lugesin seoses oma erinevate töödega. Ja siis "Minu geniaalne sõbranna" ja "Lugu uuest perekonnanimest". Need meeldisid mulle ka väga! Aasta lõikes võiks veel välja tuua ka raamatud "Valgus ookeanide vahel" ja "Guernsy kirjandus- ja kartulikoorepiruka selts". N-ö dokumentaalidest raputas eelkõige "Naine Berliinis" ehk anonüümse autori päevik päevadest, kui Berliini jäi II maailmasõja lõpus venelaste kätte, mis tähendas räiget maradöörlust. Täiega haige, kuidas naised uuesti kohtudes omavahel kiirelt küsivad "noh, mitu korda", pidades silmas seda, mitu korda sind vägistati. Teisena võiks välja tuua "Hullult õnneliku", mis on lugu depressioonist ja ärevushäirest ja on kohati hullumeelselt naljakas. Krimi ja põnevuse poolelt oli mul suur rõõm lugeda Robert Gailbraithi uut "Surmavat valget" ja loomulikult Sebastian Bergmanni needust, mis ajas kohati suht närvi (Vanja on minu meelest nõme), aga kuidagi hoidis mind oma kütkes.
Pettumused raamaturindel lähevad eranditult krimi ja põnevuse alla. Esiteks "Vaikiv patisent", mis vb polegi nii halb, aga ootused olid oluliselt kõrgemad. Sama juhtus ka "kultuspõnevikuga" "Naine aknal", mille ootamatud pöörded ma kahjuks kõik enne pöörde paljastamist läbi nägin. Ja viimane Läckberg oli ka suur pettumus, ei meeldi mulle see vaimude teema ja see põhiprobleem on ka juba erinevates raamatutes nähtud. Mingis mõttes sarnane, aga kuidagi palju mõjusam oli "Ema pihtimus".
Filmidest-seriaalidest pole mul midagi rääkida, aga mida kindlasti vaadata tasub, on dokumentaal "Marju Lepajõe. Päevade sõnad". Lepajõe oli andis ka mulle kreeka keelt ja ta oli lihtsalt geniaalne naine, tema surm tabas mind väga häirivalt. Dokumentaal temast on väga ilusasti tehtud. Mul on väga hea meel, et see olemas on.
Tööalaselt oli hea aasta. Tegin palju, oma põhitööl tundsin suhtelist kindlust (mis küll selleks õppeaastaks on natuke kadunud), muudel rinnetel sai täiskasvanuid õpetatud, Singapuriga suhteid tihendatud, Innovega koostööd jätkatud. Samas on selles kõiges teatav küsimus - mida ja kuhu veel? Polegi nagu rohkem midagi ju :D Eks näis.
Kokkuvõttes oli kummaline aasta. Palju asju muutus, nii praktilisi kui ka vaimseid. Siiski loodan aastalt 2020 natuke pehmemat kulgemist.
Friday, December 27, 2019
RIP 2019
Käisin Londonis. Osalesin tüdrukuteõhtu korraldamises. Ostsin poest kalmuküünla ja viisin selle hauale.
Kas pidasid kinni oma uusaastalubadustest ja kas sa plaanid neid ka järgmisel aastal anda?
Pidin eelmise aasta postituse üle vaatama, et meenutada, kas ma ikka andsin lubaduse. Andsin: 4*4 kuubiku kokkupanek, mille ka ära tegin. Seda päris lõppu peast ei suuda siiski, aga enam-vähem. Sel aastal luban panna kokku pusled, mis mul kodus on. Algus igatahes on tehtud juba enne uut aastat. Luban pühalikult ka rohkem koristada.
Kas keegi su lähedastest sai lapse?
Jepp, märtsis sündis üks pikajalgne tulevane modell.
Kas keegi su lähedastest suri?
Nojah, suri tõesti.
Mida sa sooviksid et sul oleks aastal 2020, mida sul 2019. aastal ei olnud?
Uus suur diivan. Aga enne selle saamist oleks vaja elutoas remont ära teha.
Milliseid riike sa külastasid?
Poola, Kreeka, Saksamaa ja Inglismaa
Milline 2018. aasta kuupäev jääb sulle igaveseks meelde ja miks?
19. august. Kuigi 19. augustil elasin täitsa rahulikult oma elu ja arvatavasti molutasin täiesti niisama.
Mis oli su selle aasta suurim saavutus?
Ma arvan, et kutsetunnistuse saamine. Vähemalt panustasin sellesse kõige rohkem. Toreda naisgrupi koondamine enda (ja meie kõigi) ümber on ka päris hea.
Mis oli su suurim ebaõnnestumine?
Ei tule nagu ette, kõik asjad on suht suvalised. Ei tule meeldegi.
Kas sa põdesid mõnd haigust või vigastasid end?
Vist mitte, aga mul õnnestus elus esimest korda kogeda üldnarkoosi.
Mis oli parim asi, mille ostsid?
Harry Potteri stuudiote piletid.
Kelle teod väärisid tunnustust?
Ruudi matemaatikaõpetaja. Ma ei tea, mida ta teeb, aga matemaatika on nüüd tund, mis on kõige parem.
Kelle käitumine tekitas sus tülgastust ja kurvastust?
Tülgsatus on karm sõna. Aga kurvastust tekitas küll paar Ruudi õpetajat. Õnneks tema jaoks mitte, lihtsalt minu jaoks on arusaamatu, kuidas me saame rääkida austusest, võrdsusest, kiusamisvabast koolist, kui koolis töötavad inimesed neist sõnadest väga vildakalt aru saavad.
Millele kulus enamik su rahast?
Ikka reisidele vist.
Mis sind väga-väga-väga elevile ajas?
Luisa Lotta pulmad :) Uus vannituba ja köök ka.
Milline laul jääb sulle alati 2019. aastat meenutama?
Kuulasin väga vähe muusikat. Pigem jääbki meenutama see aeg, kus ma ei suutnud kuulata üldse mingit muusikat. See oli ... kummaline tunne.
Võrreldes eelmise aastaga, kas sa oled:
i) õnnelikum või kurvem? Ma tõesti ei oska öelda
ii) kõhnem või paksem? kardan, et paksem
iii) rikkam või vaesem? järjest rikkam ikka. Ja sellega seoses järjest rohkem torssis meie maksusüsteemi pärast.
Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Panustanud kodusesse ellu.
Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Arsti juures käinud. Ses mõttes, et oleks olnud tore, kui poleks pidanud nii palju käima.
Kas sa armusid kellessegi 2019. aastal?
Ei tulnud ette.
Mis oli su lemmik telesaade?
Vaatasime algusest lõpuni ära "Suure paugu teooria", see oli päris tore
Kas sa vihkad kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
Ei.
Mis oli parim raamat, mida lugesid?
Lugesin liiga vähe. Aga "Lillede keel" vist ikkagi võidab.
Mida sa tahtsid ja said?
Ruudiga soojale maale. Uut aktiivsusmonitori tahtsin ka.
Mis oli sellel aastal su lemmikfilm?
Ilus oleks vist öelda "Tõde ja õigus". Ja ausalt öeldes oli see päris kena film tõepoolest. A parim oli vist ikka hiljuti vaadatud "Taskunoamees", mis ... noh, ongi täiesti uskumatu film ::D
Mida sa oma sünnipäeval tegid ja kui vanaks sa said?
Sain 35. Korraldasin üle kümne aasta sünnipäeva (isegi kaks), millest ühest sai ootamatult siiani legendaarne pidu.
Mis on üks asi, mis oleks su aasta oluliselt nauditavamaks muutnud?
Kui mõned siin ära poleks surnud.
Mis sind mõistuse juures hoidis?
Ruudi. Nii selles mõttes, et tema pärast pidin mõistusel olema. Aga ka selles mõttes, et ta oskab olla väga toetav.
Milline kuulsus / avaliku elu tegelane sulle kõige enam meeldis?
Ei tule meelde kedagi eredat.
Kes oli parim inimene, kellega sa tuttavaks said?
Mulle näib, et 2019 ei kohtunud ma ühegi sellise uue inimesega, kes oleks pikemalt mu ellu jäänud. Küll aga sai süvendatud mitut natuke varasemat tutvust.
Pane kirja üks oluline eluõppetund, mille 2019. aastal said?
Sõnastatud soovid lähevad jätkuvalt täide. Mõnikord lihtsalt täiesti haigel moel.