2015 küsimustega

Ajaviiduks tegin ka selle küsimustiku ära. Tegelikult oli päris tore aasta :D

1. Mida sa tegid aastal 2015, mida sa polnud varem teinud?

Lasin professionaalsel õmblejal endale kleidi õmmelda. Samas osalesin esimest korda elus lõpuaktusel lõpetava õpetajana :D Aga ma arvan, et kleit oli ikkagi kõige põnevam uus asi. 

2. Kas sa pidasid kinni oma uusaastalubadustest? Kas annad uusi lubadusi?
Ma kahtlustan, et ma ei pidanud lubadustest kinni, sest ma ei mäleta, mida ma lubasin, seega teadlikult ei saa ma olla tegelenud selle teemaga. Lugemise osas feilisin küll täiega. 

3. Kas keegi su lähedastest sünnitas?
Nope. Rasedaid ka polnud. Millest on kahju. Loodan selle aasta peale!

4. Kas keegi su lähedastest suri?
Nope. Selle üle on muidugi hea meel.

5. Mida sa sooviksid omada aastal 2016, mis puudus aastal 2015?
Ma ei teagi... e-luger äkki? Ma ikka mõtlen selle soetamise peale.

6. Mis riike külastasid?
Lätis, Soomes ja Tšehhis. Kuna kõik on ägedad reisid, on päris hea seis!

7. Mis kuupäev aastast 2015 jääb igaveseks su mällu? Miks?
1. september :D

8. Mis oli su suurim läbikukkumine?Ma ei ütleks, et ma milleski oleks läbi kukkunud. Võibolla on suurim läbikukkumine see, et metsikuid õnnestumisi polnud?

9. Kas sa olid haige või said mõne vigastuse?
Haige vist natuke olin, aga ei midagi erilist. Ja vigastusi ka polnud, isegi spordi omasid mitte.

10. Möödunud aasta parim ost.
Tolmuimeja (mida küll mina ei ostnud), mootoriga jalgratas (mis on üliäge), kleit ka ikka.

11. Kelle käitumine teenib sult aplausi?
Kadi ja Hendriku, kes on Leiutajate Külakooli nii ägedalt käima saanud.

12. Kuhu läks enamik su raha?

Arvatavasi toidupoodi :D Säästudeks ka.

13. Kelle käitumine ajab südame pahaks?
Kristiina Ojuland. Isiklikus elus selliseid polnud.

14. Mis sind möödunud aastal tõeliselt elevusse ajas?
Mõte sellest, et me peame oma kodu leidma. See ajab lisaks elevusele ka ärevusse :D

15. Mis lugu jääb alatiseks aastat 2015 meenutama?
Karl-Erik Taukar "Kell kuus". Ärge küsige, miks :D

16. Võrreldes eelmise aastaga, oled sa:
I õnnelikum või kurvem? Murelikum
II kõhnem või paksem? Kõhnem
III vaesem või rikkam? Rikkam

17. Mida sa soovid, et oleksid vähem teinud?
Loomulikult vähem internetis olnud. Ärritunud asjade peale, selle asemel, et neid muuta.

18. Mida sa soovid, et oleksid rohkem teinud?
Matkanud, kirjutanud.

19. Kas sa armusid aastal 2015?
Klassikalises mõttes ei

20. Kui palju üheöösuhteid?
Polnud ühtegi :D

21. Mis oli su lemmiksari või telesaade?
Mul lemmiksari on "Sherlock", aga see ei ole selle aastaga seotud. Muud ei oska küll välja tuua. 

22. Parim raamat, mida lugesid?

Äärmiselt raske küsimus. Äkki siis ikkagi "Maailma nukraim orkester"? 

23. Kas sa vihkad kedagi täna, keda sa eelmisel aastal samal ajal ei vihanud?
Ei ole kedagi siia kategooriasse tekkinud.

24. Mis oli su suurim muusikaline avastus?

Basement Jaxx

25. Mis oli selle aasta parim film?

Esimesena meenub "Pahupidi". 

26. Mida sa tahtsid ja said?
Tahtsin perega minipuhkusele minna. Käisime :)

27. Mida sa tegid oma sünnipäeval, kui vanaks said?
Sain 31 ja veetsin selle koos oma perega. Mulle meeldis.

28. Mis on see üks asi, mis oleks teinud aasta nii palju paremaks?
Kui oleks oma kodu.

29. Kuidas sa kirjeldaksid oma selle aasta moestiili?Suhteliselt konservatiivne. Kummalisel kombel hr H selle väitega ei nõustunud :D

30. Mis sind mõistuse juures hoidis?
Mu emps. 

31. Milline kuulsus sel aastal kõige rohkem sulle meeldis?
Pole õrna aimugi. 

32. Milline poliitiline küsimus sinus enim tundeid tekitas?Kogu see pagulaste teema. Savisaar ka. 

33. Keda igatsesid?Kõige rohkem igatsesin seda, et ma saaksin Getteriga rohkem kokku. Ma tean, et probleem on minus.

34. Kes oli parim uus tutvus?
Kahe kolleegiga olen tuttavamaks saanud. Vaatame, mis sellest saab. 

35. Ütle meile üks elu õppetund, mida sulle 2015 õpetas.

Lase vabaks! Tegelikult ma seda veel väga hästi ei oska. Eks õpin 2016. aastal edasi. 

Aasta 2015

Ma läksin tagasi klassika juurde ja võtsin alustuseks oma aasta kokku meemiga, mille Indigoaalane näppas Dakilt.

Kolm kõige paremat hetke 2015
Aasta hetkede valimine on nagu aasta parima laulu valimine - mitte ei tule meelde, mis jaanuris-veebruaris parim oli :D Kuigi kindlasti oli ka siis konkurentsivõimelisi hetki. Aga praegu meenuvad mulle need lood:
1. Kui me Helsinkisse läksime. Lihtsalt see varahommikune ärevusega tõusmine, vaikne ja päikseküllane hommik, see, kuidas Ruudi elevusest isegi ei rääkinud. See oli hästi tore.

2. Kui ma maal männimetsas jooksmas käisin. Metsas on nii mõnus joosta, lisaks on just sellel metsal nii võimas rahustav ja tervendav mõju. 

3. Kui ma nägin rongi oma tänavaotsas end ootamas. Tunne, et me kuulume kokku nende inimestega ja nemad teavad, mis mulle nalja teeb ja nemad ise on õnnelikud.  

4. Kui Ruudi pidas kõnet oma lasteaia lõpetamisel :D See oli lihtsalt nii äge hetk :D

Kolm kõige sitemat hetke 2015
1. Ma kahtlustan, et need kõik on üht- või teistpidi Ruudiga seotud. See, et ei juhtunud imet ja Ruudi ei hüpanud pea ees koolirõõmudesse, vaid pigem pigem hüppas pea ees koolimuredesse. See et ma näen, kuidas tal puudub igasugune rõõm koolis õppimise osas, ainult teadmine, et peab. Natukene on see poole aasta jooksul paremaks läinud, aga kohati tundub mulle tõesti, et intellektuaalse arengu mõttes pole kool kuigi hästi mõjunud.

Kolm lubadust iseendale uueks aastaks 2016
1. Loen vähem Darja Dontsova romaane :D

2. Panen kokku oma pusled.

3. Kirjutan rohkem.

Kolm tegu, mida enam iialgi ei tee
1. Ei viili jooksmisest kõrvale tuule pärast. 

2. Ei eelda, et Ruudi peab olema minusugune.

3. Viimast ei oskagi välja mõelda.

Kolm tiitlit, mida tahaksid jagada aastal 2015
Aasta Sotsiaaltöötaja - hr H. On täielik raiskamine, et ta tegelikult ei tööta sotsiaalsfääris :D

Aasta Kõige Sportlikuma Eluviisiga Tuttav - Getter 

Aasta Hingesugulane - mu kolleeg, kelle poeg käib Ruudiga ühes klassis ja kellega koos me saame istuda ja rõõmustada, et me kumbki pole ainsad emad maailmas, kelle pojad pidevalt jamadega tegelevad. 

…ja kui suudad, siis 1 sõna iseloomustamaks Sinu elu viimase 12 kuu jooksul.
Ameerika raudtee. Kusjuures selline, millel peab silmad kinni sõitma, nii et sa ei saa natukene ka ette näha, millal langus tuleb. Tõuse samamoodi. Mõnevõrra kurnav sõit.

Kirjutamisväljakutse päev 8 ("Ootamatud heateod")

Ma olen ainult nädala jagu maas oma väljakutsega :D Kahe nädala kohta on see... päris kurb :D Aga ma ikka püüan.

Samas kui ma tänast teemat nägin, ei tulnud mul jälle mitte midagi pähe. Kui päris aus olla, siis pole mul ikka veel aastalõputunnet pähe tulnud ja meenutused lõppevast aastast tunduvad täiesti ebakohased.

Ma olen kindel, et aastal 2015 olin tunnistajaks ootamatutele heategudele. Aga tee või tina, mitte ei tule meelde, sest ühtki väga põhimõttelist (lumetormis rattavahetus pimedal maanteel) vist ikka polnud, pigem sellised igapäevased ja tavalised lood, mis korraks teevad tuju heaks, aga kahjuks varsti meelest lähevad. Õnneks ei tule mul meelde ka mitte ühtegi ootamatut pahategu minu vastu. Võibolla olen ma lihtsalt nii vana, et mälu veab alt.

Kirjutan siis lihtsalt mõnest toredast asjast, mis on viimasel ajal mulle rõõmu või nalja teinud. Näiteks täna tegi mulle rõõmu see, kui Ruudi rääkis, kuidas ta täna ühe kriitilise situatsiooni (peaaegu) sotsiaalseid norme järgides ära lahendas. Nalja tegi mulle see, kui tahtsin ühel õhtul oma abikaasaga musitada, aga kuna mu juuksed olid lahti, pidin need näo eest ära raputama ja hr H sattus frustratsiooni: "Sa oled nagu Manny (Black Books´ist)." Musitamisest ei tulnud midagi välja :D Selline tore ja südamlik hetk oli tunnis, kui õpilased analüüsisid oma kirjandeid ja ma püüdsin ühele tüübile selgitada, miks ei ole kirjandis kohane kasutada sina vormi: "Vaata ja mõtle, kas sa tahaksid päriselt mulle seda öelda!" Ja osutasin juhuslikule lausele, milles paistis sinatamine olevat. Lauseks oli midagi sellist, et on tore, et sa hoolid. Leidsime koos, et konkreetne lause polnud ehk parim näide :)

Kui järele mõelda, siis oli väga armas seik enne 1. septembrit, kui palusin õppealajuhatajalt luba minna oma poja aktusele ja ta oli pisarateni liigutatud meie tähtsa päeva pärast ja loomulikult andis mulle loa. Või siis see hetk, kui mu klass üüris rongi, et mind tutipäeval kooli viia. Aga tegelikult kõik need väiksed üllatused, mille hr H on tõepoolest täiesti ootamatult mulle toonud.

Ühesõnaga, ootamatuid toredaid hetki on aasta jooksul olnud küll ja veel, neid peaks lihtsalt tihedamini üles kirjutama.

Kirjutamisväljakutse päev 7 ("ilusad kalendrid")

Mul ei tule see kirjutamisväljakutse üldse hästi välja. Aga eile ma tõesti kirjutasin päev otsa nii palju, et sinna vahele lihtsalt ei mahtunud ühtki kirjatükki. Muu hulgas tegin ma eile näiteks iseendaga intervjuu :D Lisaks loendamatud komad, mida ma vastavalt vajadusele kirjutasin või kustutasin.

Teine pool on see, et teemad kipuvad kahtlased olema :D Sest noh, kuigi mulle väga meeldivad ilusad kalendrid, ei oska ma neist tõepoolest pikemalt midagi kirjutada. Ükskord (eelmisel aastal) oli mul väga ilus kalender, mille prl Vaprake mulle tegi, Gorjussi piltidega. Ja siis on mul olnud lahe kalender Jaapanist (looduspiltidega) ja Prahast (Mucha piltidega). Mu praegune lemmik on kalender, kus on igas kuus erinevad väikesed meeleolu loovad pildid. See on vist Austraaliast, sest juulikuus olid seal pildid kinnastest :D Tjah, rohkem tõesti ei oska neist kirjutada.

A meil on täna nagunii pulma-aastapäev :) Ikkagi viies aasta sai juba täis. Sellega seoses pole mul homme ka aega kirjutada, sest ... lihtsalt pole aega. Ja ega tänagi pole sobilik pikalt blogi kirjutada.

Kirjutamisväljakutse päev 6 ("Kingitused")

Olgu jumal mulle tunnistajaks, et eile tõesti ei olnud päev, mil teha postitus teemal "148 põhjust õnnelik olla". Pigem oli päev, mil oleks võinud kirjutada teemal "148 piinarikast viisi, kuidas ennast ära tappa". Meie eksistentsiaalne ängistus jõudis sellesse punkti, kus isegi hr H ei teadnud enam, kas ta on vihane või kurb. Welcome to my world! Ma juba ammu ei tea seda. Samas mu emps oli inspireerivalt vihane. Ega meil muud teha pole kui elada üks päev korraga, sest tulevik on nii teadmata suurus, et igasugused plaanid ja lootused ja ootused on nii muutuvad, et ise ka ei usu. Igatahes panen kõigile tulevastele lapsevanematele südamele - ärge te kunagi saatke unisversumisse soovi, et pole oluline, kui teie laps oleks akadeemiliselt võimekas, peaasi, et ta on rõõmus. Universumi direktor täidab teie soove, aga ta kuuleb ... imelikult.

Aga tänane teema siis. Kingitused.

Ma olen seda varem ka rääkinud, aga kordan üle - mulle väga meeldivad kingitused. Nii saada kui teha. Minu jaoks on jätkuvalt mõeldamatu, et teeme jõuludeks ainult lastele kingitusi, suured naudivad ainult jõulurõõmu. Isegi loosipakk on minu jaoks liig, kuigi hr H suguvõsa osas on see okei, ma lihtsalt ei oska neile nagunii midagi kinkida. Nii et sealne komme võtta jõuluõhtule kaasa lihtsalt üks pakk, mille sees on 10 euro väärtuses söödavat kraami, sobib üsna hästi. Eelmisel aastal sain vist pähkleid, kui ma õigesti mäletan. See oli päris tore.

Oma suguvõsas teen kingitusi tõeliselt hea meelega. Ma koostan alati nimekirja (mis saab uskumatult pikk) ja hakkan sinna lisama ideid. Mõni nimi jääb küll pikemaks ajaks tühjaks, aga tavaliselt saab siis hr H käest nõu küsida. Detsembri esimesteks nädalateks on mul põhipakid koos ja sealt edasi kõnnin lihtsalt avatud meelega ringi ja vaatan, kas tuleb veel mõni särav idee. Tavaliselt miskit nipet-näpet ikka tuleb. Ja siis tuleb poisid kodust ära organiseerida ja mõnudega pakkida. Eriti tore on hiljem oma pakke salakohas piilumas käia :D

Kahjuks ei saa ma üldse kirjutada sellest, mis ma sel aastal kingipakkidesse varunud olen, sest suurem osa kingisaajatest käib siin lugemas ja siis poleks üllatust. Üldiselt on nii, et mina kingin neid asju, mida ma ka ise saada tahaksin :)

Kirjutamisväljakutse päev 5 ("Raamatukogud")

Raamatukogud teevad mind tõepoolest õnnelikuks. Juba algklassides armastasin olla raamatukogus, laenutada sealt raamatuid, aga ka lihtsalt niisama aega veeta.

Ülikooliajal sai raamatukogu veelgi olulisemaks, seal sai käia arvutiklassis vajalikke töid tegemas, kuid põhirõhk oli siiski lugemissaalides trükitud materjaliga töötamine.

Sel aastal olen käinu viisakal hulgal kordadel kohalikus raamatukogus lugemist nõutamas. Natuke vähem viisakal hulgal kordadest olen pidanud viivist maksma. Õnneks on meil nüüd raamatukogu ukse ees kast, kuhu saab igal ajal raamatuid sisse kukutada. See on natukene vähendanud minu probleemi tagastamisega, sest nüüd saab raamatuid ära viia ka pühapäeval.

Ka Ruudi on suhteliselt harjunud raamatukogus käima. Vahel ta küll piriseb, et ma nii pikalt riiulite vahel käin, aga üldiselt lepitab teda lifti olemasolu selles majas üsna hästi :) Lasteosakonnast saab "LasseMaia detektiivibüroo" raamatuid ka, see on väga suur pluss.

Kõigi nende raamatukogude juures on väga oluline ka minu tööl olev raamatukogu. Esiteks on meil väga normaalse valikuga raamatukogu, ei ole ainult eelmise sajandi klassika, täitsa moodsaid asju on ka. Lisaks saab ilusasti paludes uusi raamatuid ka tellida. Teiseks on raamatukogus töötavad inimesed minu igapäevaelus väga tähtsal kohal.

Meie raamatukogu juhataja on sel sügisel palju haige olnud. Ta ei ole väga seda tüüpi inimene, kes tahaks oma isiklikke asju jagada, seega võtsin tema haigusi lihtsalt kui haigusi. Kuni nüüd eelmisel nädalal küsisin otse (pärast seda, kui ta jälle töölt puudunud oli), kas kõik on ikka hästi. Mõtlesin, et äkki on ta vanematel halvem. Aga vastuseks oli, et tõepoolest pole, sel esmaspäeval läheb ta Tartu onkoloogiahaiglasse operatsioonile...

Mõtlen tema peale hästi-hästi palju, sest ta lihtsalt peab terveks saama.

Kirjutamisväljakutse päev 4 ("Uute kohtade avastamine")

Sel aastal käisin esimest korda päris mitme kohas. Siinkohal siis väike nimekiri kohtadest, mis eredamalt meelde on jäänud.

Välismaised kohad
Praha linn. Ma ei osanud üldse aimatagi, et Praha on nii ilus ja põnev linn. See on koht, kuhu hea meelega läheksin veel kord. Mulle väga meeldis see kant, kus me ööbisime, Praha kesklinn, aga ka õlleaed ja burritod. See oli üks tore reis toredas seltskonnas.

Helsinki. Kuigi ma polnud päris esimest korda Soome pealinnas, polnud ma varem seal lihtsalt niisama ringi jalutanud. Samuti polnud ma kunagi sõitnud Helsinki metrooga ega külastanud sealset loomaaeda. Eriti tore oli see, et käisime seal kolmekesi.

Salacgriva. Kuiga ma ka seal olen varem käinud, on Positivusel piisavalt palju tegemist, et igal korral mõnd uut nurka avastada :)

Kodumaised kohad
Küttejõu. See on see barakkidega koht, kuhu mu vanaema küüditamise eest põgenes. Oma juurtega tutvumine on minu jaoks väga oluline.

Toompea. Ma ei mäleta, et keegi oleks minuga korralikult Toomapeal ringi jalutanud ja rääkinud neist majadest ja kohtadest. Ja kuigi ka sel korral ei käinud me väga pikalt ja põhjalikult, oli seda siiski rohkem kui minu varasema elu jooksul kokku.

Rottermanni kvartal. Ma ei olnud seal varem kunagi käinud, pole asja olnud. Lisaks Arhitektuurimuuseumilt suurepärane õppemäng linnaruumiga tutvumiseks.

Rakvere Spa. Minu maitse järgi kõige mõnusam tervisekeskus. Piisavalt palju möllamist, aga ka palju varainte saunatamiseks.

Kodulinsed kohad
Erinevad söögikohad. Meil on kolleegidega kombeks igal sünnipäeval külastada mõnd uut toidukohta meie kodulinnas. Tänu sellele olen käinud mitmes kohas, kuhu ma muidu arvatavasti ei satuks (nt uus hiinakas). Mulle meeldib meie traditsioon.

Tänav, mida pole enam olemas. See on lihtsalt põnev teadmine oma kodulinna kohta :)

Kodus.
Uus koht voodile. No okei, kui aus olla liigutasime voodi lihtsalt meetrikese edasi. Aga ikka uus ja minu meelest palju loogilisem koht :D



Sellised kohad siis aastal 2015 :)

Kirjutamisväljakutse päev 3 ("Öösel väljas olemine")

Kui aus olla, ajas tänane teema mind itsitama :)

Mõtlesin natuke ja leidsin, et öösel väljas olemine seostub sel aastal kõige rohkem minipuhkustega. Mõned korrad sai sel aastal ka käidud. Sellega seoses tuli mul meelde, et järgmiseks nädalaks peaks ka midagi ära broneerima. Siiani pole saanud seda teha, sest hr H on keeldunud arutamast asja, sest tal polevat mälumahtu selliste operatsioonide tegemiseks. Ilmselt saab sihtkohaks mõni kinoga linn, sest noh.. pole tükk aega käinud. Vahel ma mõtlen, kas me käiksime tihedamalt kinos filme vaatamas, kui me elaksime linnas, kus see võimalus olemas oleks. Võimalik. Aga samas meeldib mulle ka see variant, et meie kinokülastused on alati väga pidulikud :)

Aga jah, selle aasta minipuhkused on olnud väga olulised, sest on olnud perioode, mil see on olnudki minu ja hr H ainus võimalus kohtuda. Ja seda rohkem on nad meid õnnelikuks teinud :)

Kirjutamisväljakutse päev 2 ("Perega koosolemise aeg")

Loomulikku koosveedetud aega on sel aastal üsna vähe olnud. Ja see pole seotud minu ja Ruudiga :D Küll oleme tegelenud sellega, et teadlikult leida hetki koosolemiseks. Üldiselt kipub see ikka minema nii, et moodustuvad paarid, kes koos on, aga asi seegi :) Aga esimesed oma pere reisid said just sel aastal tehtud.

Aga on üks asi igal nädalal (tihti ka kaks korda), mida me teeme kolmekesi. See on saunaskäik pühapäeval ja mõnikord ka kolmapäeval. Selleks puhuks muretseme meie Ruudiga mõnusad snäkid (juustud, vorstikesed, kartulivahvlid) ja joogid ning hr H teeskleb, et talle ei meeldi meie valik, aga sööb iga kord.

Saunas räägitakse saunajutte ehk siis muredest, millest muul ajal ei tihka rääkida. Ja kui muresid pole, siis ... üldiselt lobiseb Ruudi oma koolimuljeid.

Mulle väga meeldib meie saunatraditsioon.


Teine asi, mis on sel aastal (eriti sügisel) tekkinud, on pühapäevahommikused pannkoogid minu vanemate juures. Kuna mina moodustan oma vanematega pere, võib ka seda nimetada perega koosolemise ajaks, mis sellest, et hr H pole eriti usin osavõtja. Aga ka need pühapäevahommikud meeldivad mulle väga. Esiteks ei pea ma ise kooke küpsetama, sest seda teeb mu isa. Ja tema on saavutanud koogiküpsetamise kõrgema taseme. Teiseks on lihtsalt tore oma vanematega koos olla, nendega juttu rääkida. Kuna me kõik oleme ühel või teisel moel kooliga seotud, saame kõik need teemad korralikult läbi arutatud. Miskipärast kooliga mitte seotud inimesed ei viitsi üldse nii palju sel teemal jahuda :D Meie kolmekesi võime seda väga pikalt teha. Ja muidugi on tore kõikidest teistest teemadest rääkida :)

Loodan, et nii saun kui ka pannkoogid tulevad meiega uude aastasse kaasa.

P.S Päevaleht on sel nädalal kõikidel päevadel käinud.

Kirjutamisväljakutse päev 1 ("Kui Su õpilastel hästi läheb")

Hommikul teemat vaadates olin natuke üllatunud :D Mitte et õpilaste õnnestumised mind ei rõõmustaks, aga ma ei osanud aimatagi, et prl Vaprake midagi sellist mulle purki pani :)

Aga et siis õpilaste õnnestumistega seotud lood sellest aastast. Loomulikult oli mul hea meel nende üle, kel eksam väga hästi õnnestus (kas siis lihtsalt palju punkte või siis oma võimete täielik realiseerimine või "pauk luuavarrest", ma ei teagi, kelle üle rohkem rõõmustada), siis muidugi olin väga rõõmus kõigi üle, kes väga hästi olümpiaadil esinesid. Ja uurimistöö kaitsmised olid ka väga rõõmu pakkuvad.

Kõige õnnelikum olen siiski vist ühe viimatise ürituse pärast. Ma juhendan üht (tegelikult küll mitut, aga see selleks :D) uurimistööd. Tänapäeval on klassikaline uurimus vaid üks variantidest, kuidas gümnaasiumis kohustuslikku uurimistööd teha. Ja see konkreetne töö oligi ürituse korraldamine.

Ürituse mõte oli selles, et ühel õhtul tulevad kokku inimesed, kelle seas on ka need, kel on tahtmine midagi öelda. Ükskõik mis teemal midagi öelda. See, mis on kõige rohkem hingel. Ja teised kuulavad, võivad kaasa rääkida, küsida, kommenteerida. Aga võis ka lihtsalt kuulata ja omaette mõelda.

Ja teate, see oli hästi-hästi armas üritus. Ma nägin ju kõrvalt, kui pingeline oli korraldustöö, kuidas kaks üsnagi erineva meelelaadiga noort inimest puresid end läbi sisulistest ja vormilistest probleemidest. Ja siis nägin, kui rahulik ja mõnus üritus sellest kokku tuli. Rääkijaid oli terve hulk ja väga erinevatel teemadel, mis samal ajal ühel või teisel moel ikka kõnetasid, vahet polnud, kas rääkija oli minust kaks korda noorem või kaks korda vanem (tegelikult nii vanu rääkijaid vist polnud, aga nii enam-vähem).

Nii et ma olin väga rõõmus ja uhke oma õpilaste üle, kes said hakkama millegi nii suure ja põnevaga.

Aastalõpu kirjutamisväljakutse

Detsember on käes ja sellega seoses on käes alustada seekordse aastalõpu kirjutamisväljakutsega, et aastale korralikult joon alla tõmmata.

Eks ma mõtlesin ikka jupp aega, kuidas sel aastal endale inspiratsiooni anda, eelmiste aastate variandid ei tundunud ahvatlevad. Ja siis süttis pirnike - kasutan ära oma sünnipäevakinki!

Ma sain sel suvel ju terve hulga tõsiselt toredaid kingitusi, üks neist oli "148 põhjust olla õnnelik" ehk purk, milles on 148 värvilist paberitükki, millel igaühel on kirjas miski, mis muudab rõõmsaks. Varem võtsime Ruudiga igal hommikul endale ühe rõõmustava asja ja panime tahvlile üles. Tahvel on praegu sellises seisus

Ehk siis tahvel on tuubil täis õnnelikuks muutvaid nähtusi, tegevusi ja asju. Purgis on aga veel käputäis paberilipikuid. Ja just neid kavatsen hakata kasutama, et aasta kokku võtta. Mul pole veel aimugi, kuidas see kõik välja kukub ja kas lõppevast aastast ka kirjutada saan, aga põnev on niiviisi täitsa ilma teadmiseta sellele teemale läheneda.

Ehk siis -  väljakutse alaku!