Ma olen sel aastal väga palju uusi asju õppinud. Ära tuleks märkida kindlasti juba korduvalt jutuks olnud ümber nurga tagurdamine, mille võimalikkuse peale ma enne seda aastat polnud üldse mõelnudki. Kui aus olla, siis ei saa ma selle harjutuse kasutegurist siiani aru, sest kui on vaja reaalses elus ümber nurga tagurdada, siis vähemalt mina kavatsen küll vaadata enne, kas kuskilt tuleb mõni auto, ja kui ei tule, siis oma manööver ära teha. Ilma et ma pingsalt jälgiks, ega ma ometi vastassuunavööndisse ei satuks. Aga vähemalt ma oskan seda nüüd.
Teiseks õppisin ma mängima arvutimängu. Ma olen ju see laps, kellel polnud isegi telekamängu pisikesena. Nii et igasugused hüppamised ja ülesannete lahendamised olid minu jaoks täiesti tundmatu maa. Mitte et ma nüüd, kus ma olen oma mängudega nii kaugele jõudnud, nagu ma olen, kavatseksin veel midagi mängima hakata. Tegelikult ei ole see jätkuvalt minu lemmikmeelelahutus, mulle meeldis mängida, sest see oli Harry Potteri mäng.
Siis õppisin ma veel seda, kuidas oleks elada üksikemana ja mõistsin, kui vastikult raske see on, kui pead kogu aeg ainult üksi kõige eest vastutama. Ja ahju kütma. See oli ka vastik. Ahju oskasin ma muuseas ka varem kütta, aga sel aastal sai oma osksusi kindlasti lihvitud.
Õppisin võib-olla natuke veel rohkem universumit usaldama, sest asjad tulevad inimeste juurde, kui nad seda soovivad ja valmis on.
Kindlasti õppisin igapäevaselt olema parem naine, parem ema, parem õpetaja, parem inimene.
Selline hea ja arendav aasta oli.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment