Sunday, December 8, 2013

Aasta 2013 - parim ost

Ma ei ole viimastel aastatel tegelikult üldse eriti palju asju ostnud, elu on läinud niiviiisi, et väga palju kraami on juba nagunii, kaks kolimist kahe aasta jooksul näitas samuti, et suhtumine "Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju" on tõepoolest totter. Mul on muidugi ka säärane isiksuslik omapära, et mul pole mitte midagi teiste vanade asjade vastu. Vastupidi - kui mul tekib uus äge asi väga hea või olematu hinna eest, siis muutub see asi minu jaoks kohe kaks korda ägedamaks. Teiste poolt kasutatud asjadega on veel see eelis, et üldiselt on nood juba läbi proovitud, seega tavaliselt ei purune nad lähima kuu aja jooksul. Näiteks oli meil veekeetja, mis enne meid teenis aastaid üht meie (endist?) sõpra ja elas meie juures veel 7 aastat. Siis tuli plastmassi auk sisse. Hr H nägi pikalt vaeva, et leida samasugust mudelit. Leidis ja töötab jälle juba pikemat aega väga hästi.

Riietega on näiteks see lugu, et isegi kui ma vahetevahel lähen kaubandusvõrku, et soetada endale uusi riideid, siis üldjuhul lahkun uue paari aluspükstega, sest ma lihtsalt ei leia midagi muud. Aluskaid läheb ikka vaja. Suuremad riideostud on kõik seotud Ruudiga, kellele ma üritan igaks talveks ja kevad-sügisperioodiks tagada ühe komplekti õueriideid ja jalanõusid, mis on uued. See on väljaminek, mille vajalikkusest ma saan aru, sest poiss on nii suur, et kasutatud kraam kipub olema minetanud oma kõige paremad omadused, s.t veepidavuse eelkõige. Välimuse järgi saab ka eelkoolikule väga häid asju. Minu enda õueriietega on see jama, et mul on kõik olemas, kusjuures sellised asjad, mis ei KAVATSEGI kulumise märke üle näidata, nii et mul lihtsalt pole südant uusi asju osta. Kuigi jah, Alpidest on kopp tõsiselt ees :D

Aga midagi ma siiski ostnud olen ja läbisaavast aastast saab esile tõsta kaks väga suurepärast ostu.

Esiteks avasin oma pensionifondi ehk investeerisin eesti kunsti ja ostsin varase Kaarma töö. See tähendab, lasin Mihklil teha endale maailma kõige ägedama kaelaehte. Mul ei ole praegu fotokat, et siia pilti panna, aga mul on olemas kavand, mille Mihkel tegi.



Kaela ümber on lai must pits ja see näeb lihtsalt suurepärane välja.Lisaks annab selle keega kerge vaevaga üles leida tõelised fännid ;) Tuleb tunnistada, et siiani olen kohanud küll ainult üht inimest, kes küsinud: "Kas see on ....?"

Mihkel on ka minu abielusõrmuse autor. Sellest on mul pilt, aga mitte eriti hea, ma ei oska ei pilte teha ega ka neid töödelda. Minu töötlemisoskus küündib kõige lihtsama väljalõikamiseni :D


Teiseks ostsin endale üliägedad kevad-sügis saapad. Aga nendega juhtus see, et ma kandsin neid nii palju (ja need oli kasutatud) kogu aeg ja raatsinud isegi kingsepa juurde viia, sest ma pidin neid ju iga päev kandma... Ühesõnaga, kui ma lõpuks kingsepa juurde jõudsin, siis ei olnud enam midagi teha. Vedasin neid veel paar nädalat endaga kaasas, sest polnud südant ära visata, kuni siis ühel päeval võtsin end siiski kokku ja jätsin nendega hüvasti. Ja mul pole isegi mitte pilti neist kaunitaridest. Aga on mälestus ajast, mil me koos olime, käisime ju koos ka nt Positivusel.

2 comments: